Vaagnapõhjalihased on lihased, mis toetavad naise vaagnat ja seal asuvaid elundeid: emakat, põit ja pärasoolt. Sünnituse jooksul saavad need lihased päris suure koormuse. Lihased venivad, seeläbi nõrgenevad, vahel tekivad ka lihasrebendid. Selle tulemusena on üsna tavapärane, et otse pärast sünnitust on pisut raske mitte soovimatul hetkel puuksu teha või püksikuid märjaks aevastada.
Vaagnapõhjalihastel on mitmeid ülesandeid:
- Vaagnapõhjalihased aitavad kontrollida põit ja pärasoolt. Kui need lihased on nõrgad või vigastatud, võib tekkida probleeme pidamatusega.
- Vaagnapõhjalihased toetavad ja hoiavad emakat, põit ja pärasoolt oma asendis. Kui need lihased on nõrgad võu vigastatud, võivad need elundid oma kohalt allapoole vajuda - seda nimetatakse prolapsiks.
- Vaagnapõhjalihased aitavad toetada ka ka selgroogu ja seeläbi meie rühti.
- Vaagnapõhjalihased on seotud ka seksuaalsete naudingutega: tugevad vaagnapõhjalihased suurendavad tupe tundlikkust ja kokkutõmbeid, mis teeb seksi mõnusamaks mõlemale osapoolele. Ka orgasmid võivad muutuda intensiivsemaks, kui vaagnapõhjalihased on treenitud.
Raseduse jooksul on vaagnapõhjalihastel uus ülesanne: nad toetavad kasvavat emakat. Sünnituse ajal aitavad nad kaasa tugevatele kokkutõmmetele, mis lükkavad last sünniteedes edasi. Sünnituse lõpus kasutab naine vaagnapõhjalihaseid koos teiste lihastega, et last välja pressida. See kõik on vaagnapõhjalihastele päris suur koormus: need saavad venitada, võivad nõrgeneda ja tekkida võivad isegi lihasrebendid.
Need samad lihased peavad olema töökorras ja tugevad, et vastutada põie ja pärasoole pidavuse eest. Seega, tõepoolest - otse pärast sünnitust võib juhtuda, et sa ei saa kuigi hõlpsalt soovi korral kõhutuult kinni hoida ning aevastamise või järsemate liigutuste korral võib aluspesu märjaks minna. See on pärast vaginaalset sünnitust üsnagi tavaline ja üldiselt pole muretsemiseks põhjust.
Küll aga on oluline, et sa ei tunneks mingit valehäbi probleemist haiglas või pärast seda oma ämmaemandale ja arstile rääkimise ees. Nad saavad olukorda hinnata ja probleemi tõsidusele vastavat ravi soovitada. Kannatamine pole mitte ainult asjatu, vaid võib ka aja möödudes olukorra hiljem kontrolli alla saamist keerulisemaks muuta. Samuti kaasnevad vaagnapõhjalihaste probleemidega pikas plaanis muud mured, näiteks probleemid seksuaalse tundlikkusega ning sealt edasi madal libiido. Valehäbi tekitavad mured võivad mõjutada ka enesekindlust ja vaimset tervist.
Mõnikord piisab paari päeva möödumisest, et tunneksid end jälle endiselt. Teinekord läheb paar nädalat või paar kuud. Taastumisele kaasa aitavad vaagnapõhjalihaste harjutused, mida iga naine peaks kui mitte varasemast elust, siis juba raseduse ajaks kindlasti teadma. Tihti on aga tarvis konsulteerida füsioterapeudiga ja alustada sobivad vaagnapõhjalihaste treeningut. Väga tõsise probleemi korral võivad arstid kaaluda ka kirurgilisi lahendusi.
