Valitsus jõudis täna eelarvearutelul kokkuleppele, et alates 2026. aastast langetatakse vanemahüvitise maksimaalne määr praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani. Samuti kehtestatakse esmakordselt lagi haigushüvitistele. Eesmärk on raha kokkuhoid riigi keerulise majandusliku olukorra leevendamiseks.
Väiksem vanemahüvitis, kuid suurem võimalus vanemahüvitise kõrvalt ise teenida
Praegu on vanemahüvitise maksimummääraks kolmekordne keskmine palk - sel aastal 4733,53 eurot. 2026. aastaks langetatakse vanemahüvitise maksimaalne määr kahekordse keskmise palgani. See võimaldab riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit, mis kasvab 2028. aastaks kuni 27 miljoni euroni aastas. Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot.
Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on palgad kiiresti kasvanud ja kasvavad ka edaspidi, Eesti keskmine palk ületab näiteks juba praegu 2000 euro piiri ja selleks, et tagada sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkus, soovitakse vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele.
„On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama meie tänaste võimaluste piires,“ ütles Riisalo.
Et muudatust kõrgema palgaga inimestele, kes vanemahüvitises kaotavad, kuidagi kompenseerida, ei piirata tulevikus enam vanemahüvitise saamise ajal töise tulu teenimist. „Näeme, et aktiivsena püsimise soov lapsevanemate seas on ka vanemapuhkusel olles kõrge,“ selgitas Riisalo.
Haigus- ja hoolduslehe hüvitised saavad samasuguse lae
2026. aastast kehtestatakse samasugune ülempiir ka ajutise töövõimetuse hüvitisele ehk haiguslehel või hoolduslehel olles teenitavale hüvitisele - seda hakatakse maksma maksimaalselt kahe üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise palga järgi. Tööandja makstavale haigushüvitise osale (4–8 päev) see ülempiir ei kohaldu.
Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4–4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.
„Soovime riiklike toetuste ja hüvitistega liikuda üha enam vajaduspõhisuse suunas, et abi ja tugi jõuaks nendeni, kes seda päriselt vajavad. Hüvitiste ülempiiride seadmine kahekordsele keskmisele kuutasule on selles suunas õiglane muudatus,“ ütles Terviseminister Riina Sikkut.
Lõppeb abikaasa poolt ülalpeetavate lastega kodustele inimeste eest sotsiaalmaksu tasumise
Senini maksis riik ise sotsiaalmaksu ravikindlustuse saamiseks vajalikus määras nende inimeste eest, kes on tööturul osalemise asemel lastega kodused oma abikaasa või registreeritud elukaaslase ülalpeetavana. See lõpetatakse 2026. aastast ära.
Muudatuse eesmärk on suunata mõlemaid vanemaid tööturule, mis tagab vanematele lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.
Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.
Hinnanguliselt toob muudatus riigieelarvesse tulu 1,4–3,3 miljonit eurot aastas, kuid terviklik mõju sõltub inimeste valikutest.
