Paljud tulevased või värsked lapsevanemad muretsevad kuidas mõjutab lapse sünd naise ja mehe vahelist paarisuhet. Kas laps muudab suhte senisest õnnelikumaks, või jookseb paarisuhe pärast lapse sündi sootuks karile?
Psühholoogi ja pereterapeudi Tiina Küti sõnul on naise ja mehe vahelise paarisuhte tervena hoidmiseks esmalt vaja mõista, et laps ei ole mitte kunagi see, kes muudab suhte paremaks või halvemaks. "Lapse õlule ei saa seda vastutuskoormat panna. Vanematevahelisi suhteid saavad paremaks või halvemaks muuta ainult vanemad ise."
Seega ei ole mingil juhul õige tuua ilmale uut inimest selleks, et ta parandaks ära katkise suhte. Samamoodi vale on aga ka süüdistada lapse sündi ootamatult rappa läinud suhtes.
Alles siis, kui see põhimõte on absoluutselt selge, saavad kaks inimest aktiivselt tegutseda selle nimel, et nendevaheline paarisuhe oleks toimiv ja õnnelik.
"Täiskasvanud inimesed peavad saama aru, et lapse esimestel elukuudel on naine ja mees pigem ema ja isa. Selle väikese inimese vajadused on lihtsalt nii suured. Sellega tuleb leppida, mitte selle vastu võidelda, sest see on täiesti normaalne," rahustab Kütt värskeid vanemaid. See periood ei ole pikk.
Edaspidi tuleks aga juhilduda kahest mõttest: üksteisega tuleb rääkida ja paarisuhte jaoks tuleb võtta aega.
"Kõige hullem, aga Eesti inimesele hästi omane on see, kui mitte midagi ei öelda. Tehakse vihjeid, oodatakse, et teine käituks nii nagu mina tahan, ollakse üksi rahulolematu. Sellise käitumise näide on igavlev paar ooperis: mees on ostnud piletid, sest ta arvab, et naine tahab seda. Naine on viisakusest läinud, sest ta arvab, et mees tahab seda. Nüüd istuvad ooperis kaks inimest kes tukuvad."
Eeldamise asemel tuleb rääkida. See ei tähenda, et teineteise iga liigutust peaks analüüsima, ei ole vaja alati välja öelda kõike mis ei meeldi ja mis on pahasti. Piisab sellest, kui istuda diivanile maha ja öelda: äkki meie suhe libiseb käest? Mis me selle heaks teha saaksime? Õige vastus on koos välja mõeldud vastus. Alati ei pruugi minna nii, nagu Sina tahad - paarisuhtes peavad mõlemad pooled võrdselt tegema kompromisse.
Seejärel tuleb arvestada, et see võib aega võtta - nii rääkimine kui ka kompromissini jõudmine kui ka laste kõrvalt paaritegevusteks aja leidmine.
Kuid veelkord - laps tuleb vanematevahelisest suhtest kindlasti välja jätta, väike süütu inimene ei ole teinud suhet halvaks ega heaks, talle ei saa sellist vastutust ega sellist süütunnet õlule panna.
See artikkel sündis tänu abivalmile Emmede Klubi lugejale, kes vastas Emmede Klubi küsitlusele teemade kohta, mis emasid huvitada võiks. Aita ka Sina muuta Emmede Klubi lehekülje sisu just selliseks, nagu Eesti emadele enim meeldiks - vasta kuuele küsimusele, sisesta oma meiliaadress ning jää ootama auhinnaloosi ja artikleid Emmede Klubi lehel, mis just Sind enim huvitavad.
Küsitlus asub SIIN!
Mõtlen samamoodi. Hea ja halb on ka ju suhtelised mõisted. Kui näiteks mees petja-sorti või jõi või hoopis lõi, siis no jumal küll, seda ju ometi laste saamine ei "paranda", parandab ainult täielik lõpparve tegemine ja mõlemal saadud õppetundidega koos edasi liikumine lahkus, et järgmist suhet puhtalt lehelt alustada nt. Samas kui on hea naine ja hea mees ja hea sobivus, kas siis lapse selline mõju, et on näiteks vähem aega seksida, on kohe HALB? Või kas see, et tuleb rohkem kahekesi olemise, romantika jms nimel vaeva näha ja pingutada on HALB? Äkki see on hoopis hea, sest kokkuvõttes mõnda asja on peres vähem, aga paljusid asju, nt neid mida sina mainisid, armastust, austust, peretunnet, on jällegi rohkem 😀 Kõik on suhteline.
Kahjuks tean isegi mõnda sellist peret, kus arvati, et lapse saamine muudab tugevamaks ja hoiab mehe kodus. Iga lapsevanem teab, et lapse kasvatamine on hoopis suur väljakutse ja paneb iga suhte proovile. Midagi see kokku ei lapi ja mis on läbi, see on läbi. Ühelt poolt teeb muidugi lapse saamine suhtele karuteene, ehk siis aega jääb tõesti teineteisele vähemaks. Aga tõesti, see aeg läheb mööda ja kahekesi oldud aeg muutub kvaliteetsemaks. Samuti tekib see mõnus peretunne, kus mees on juba seepärast kallim, et ta on su armsate laste isa ja mees austab oma naist enam, kuna naine on kinkinud talle lapse (d). Kokkuvõtteks, usun, et halva suhte teeb lapse saamine veelgi halvemaks ja hea suhte ajapikku paremaks 😀