Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised ei otsi abi või pöörduvad vägivaldse mehe juurde tagasi, sest loodavad ja soovivad ainult vägivalla, mitte suhte lõppu, rääkis Tähtvere avatud naistekeskuse juhataja Pille Rives tänases Ringvaates. Paraku ei ole selline lahendus tegelikkuses võimalik: valikud on vaid elada elu vägivallaga või lõpetada suhe.
Eestis on 13 turvakodu, kuhu aastas pöördub keskmiselt 1500 naist. Uuringute järgi on aga vaimset vägivalda kogenud koguni 50 protsenti ja füüsilist vägivalda 20 protsenti Eesti naistest, rääkis Rives. Numbrid on sarnased terves Euroopas.
Keskmiselt kannatab naine enne abi otsimist viis aastat, vahel aga ka 50 aastat. On naisi, kes on kodust ära jooksnud ja tagasi pöördunud 50 korda. Miks?
"Naised tahavad vägivalla, mitte suhte lõppu," nentis Rives. Naist ei saa vägivalla juurde jäämises või tagasipöördumises süüdistada, sest tõenäoliselt on teda kasvatatud vaimus, mille kohaselt teist võimalust ei ole: sul on ju lapsed, sa oled ise sellise valiku elus teinud jms mõtteviisid. Väga maatasa tehtud enesehinnanguga naised ei näe ka teisi võimalusi, ei näe võimalust ilma vägivaldse meheta hakkama saamiseks.
Siiski peavad inimesed, kes elavad vägivaldses suhtes, teadma, et see on nende enda valik ja on olemas ka teistsuguseid valikud. Rives pani naiste südameile, et kui nendel on valik kas kannatada või kõndida minema, siis vägivaldse suhte all kannatavatel lastel seda valikut ei ole - nende eest peab hea seisma ema.
Kas oled oma praeguses või endistes suhetes kokku puutunud vaimse või füüsilise lähisuhtevägivallaga? Kas ja kuidas õnnestus sellest pääseda?