On ammu teada, et raseduse ajal toimuvad naise ajus muutused, mille eesmärk on aidata kaasa beebi eest hoolitsemisele. Nüüd on teadlased aga leidnud selget kinnitust tõsiasjale, et ka värske isa ajus toimuvad sellised muutused.
Isade osalus laste kasvatamises on viimase 50 aasta jooksul mitmekordistunud. Mitmed uuringud näitavad, et see on väga õige suund – isa osalemine lapse kasvatamises parandab nii lapse füüsilist tervist kui ka vaimseid võimeid. Pole sugugi tõsi, et lapse jaoks on oluline peamiselt ema – uuringud näitavad selgelt, et laps vajab oma isa just nagu ta vajab oma ema.
Küll aga on muutuseid ema ajus lihtsam mõista kui muutuseid isa ajus – bioloogiliseks emaks saava naise aju mõjutavad raseduse ajal hormoonid. MRT-uuringud näitavad naiste ajus enne ja pärast rasedust päris suuri muudatusi.
Raseduse ajal väheneb naise ajumaht. Ja muide, mitte vähe – muudatus on nii suur, et selleks välja töötatud algoritmid tunnevad ainult ajukuva järgi hõlpsalt ära, milline naine on olnud rase ja millisel lapsi ei ole. Samal ajal mõjutab rasedus neid ajuosasid, mis on seotud teiste mõtete mõistmise, emotsioonide ja motivatsiooniga. Muudatuste eesmärk on tõenäoliselt parandada nende ajuosade tööd, mis vastutavad tundlikkuse eest vastsündinu vajadustele. Lihtsalt öeldes: raseda-aju on reaalselt olemas ning tähtsad tööasjad ei pruugi raseduse lõpus või vahetult pärast lapse sündi nii hästi meeles püsida või välja kukkuda, kuid ema on väga tundlik oma lapse vajadustele ja nende täitmisele.
Isa aju rasedushormoonid lapse saamiseks ette valmistada ei saa. Isade aju muutub hoopis läbi lapse eest hoolitsemise kogemuse. See tähendab ka, et nende isade aju muutub rohkem, kes on oma lapse peamised hooldajad (mitte teisased hooldajad ema järel). Et saada rohkem infot, kuidas meeste aju lapse eest hoolitsedes muutub, uurisid teadlased 20 Hispaania ja 20 USA isa aju MRT abil partneri raseduse ajal ja beebi kuuekuuseks saades, samuti uuriti võrdluseks 17 lastetu mehe aju.
Uuringus olid selgelt nähtavad muutused lapse saanud meeste aju osades, mis vastutavad tähelepanu ja empaatia eest. Lastetute meeste ajudes selliseid muudatusi ei toimunud. Lihtsalt öeldes: ka mehed muutuvad bioloogilisemalt tähelepanelikumaks ja empaatilisemaks, et oma lapse eest võimalikult hästi hoolitseda!
Muudatused meeste ajus olid siiski poole väiksemad võrreldes muudatustega naiste ajus. Kas põhjus on aga inimese soos või hoopis selles, et emad jätkuvalt osalevad beebide elus rohkem kui isad? Hispaania meeste ajudes olid muudatused suuremad kui USA meeste ajudes. Hispaanias on isapuhkuse võimalused suuremad kui USA-s. See lubab uurijatel järeldada, et küsimus ei ole niivõrd soos kuivõrd selles, kas ja kui palju inimene lapse eest hoolitsemises ja tema kasvatamises osaleb.
Naised ei pruugi olla bioloogiliselt sobivamad laste eest hoolitsema, vaid naised lihtsalt hoolitsevad laste eest rohkem, mis tagab ka bioloogilise sobivuse. Seega, isad – käed külge ja ka Sinust saab kindlasti suurepärane isa!
(Allikas: IFL Science)
