Aastast aastasse on mul neid hobisi olnud nii mõnigi. Kui ma veel noorem olin ja ema juures elasin siis tegelesin näiteks maalimisega, kuid see hobi vaibus kui põhikool läbi sai.
Kui nüüd päris täpne olla siis on mul 3 põhihobi, ühest neist hobidest võiks muidugi reaalselt tulevikus endajaoks sissetuleku allikaks muuta, aga vaatab veel, unistused on vähemasti olemas.
Nii loetud aastatd oma elust olen ma veetnud kirjutades. Juba kooliajal kiitsid kõik minu poolt kirjutatud lühilugusi. Et mul tuleb see hästi välja, ma kirjutan huvitava sisu ja alati üllatuste rohkeid lugusi. Ja pean ka ütlema, et nii mõnigi minu poolt kirjutatud lugu on leidnud ennast raamatukaante vahelt. Seda küll esialgu alles kooli poolt väljastavates trükkides, aga seegi ju saavutus. Enda jaoks kirjutan aeg ajalt selliseid seksuaalse alatooni ja sisuga jutte, mis paneb nihelema nii meeled kui keha. Lugeda olen lasknud neid väga vähestel, aga siiani on tagasiside alati olnud kõrvust kergitav. :)
Mu teine hobi on pigem elustiil, julgen vähemasti nii väita. Olen lapsest saadik elanud nii, et korjan tänaval uitavad õnnetud loomad kokku ja kodustan või otsin kodud neile. Nüüd täiskasvanuna piirdun vaid varjupaikade abistamisega. Käin ja pakun oma seltskonda sealsetele karvastele sõpradele. Ja kui juba seltsimiseks läheb siis teeme ümbruse ka alati korda, et olemine veel natukenegi parem saaks. Jõulude saabudes kogun sõpradelt alati kõiksugu vanu tekke, patju, käterätte ja võimalusel põhku, et asemeid oleks piisavalt. Toidukraami ja palju muud mida parasjagu vaja läheb. Kindlasti viin tulevikus varjupaika ka oma tütre, et ta juba varakult õpiks aitama endast nõrgemaid.
Kuid mu kolmas ja viimane hobi on päris värske veel. Nimelt kui lapseootele jäin ja töökohustustest mind vabastati tekkis mul üksjagu palju vabat aega. Otsustasin mina siis selle aja veeta oma allasurutud kirge rahuldades. Hakkasin tegelema fotograafiaga. Läbisin esimese kursuse, seejärel juba teise ja kolmanda ning veel peale. Nüüd võin öelda, et tehnilise poole pealt on teadmisi küllaga aga kunagi ei jää väheks. Praktika on nüüd muidugi juba teine asi, sedagi juba üksjagu tehtud kuid paremaks saab vaid jätkates seda mida teed. Mind leiab viimasel ajal väga palju kaamera tagant ja mulle väga meeldib ja eks ma otsin vaikselt omale pesakest kuhu stuudio teha siis oleks võimalusi tunduvalt rohkem. Olen õnnelik, et otsustasin anda enesele võimaluse ennast niimoodi proovile panna. E
Imeilusad pildid. Mul tuli kohe igatsus "oma" ehk siis vanemate koera järele, kes on taksi 😀
Kallis lõbu on ta tõepoolest, tehnika ja koolitused. Aga ühel hetkel teenib tagasi kõik mis kulusse läinud. Noh eks mul on laisemaid päevi ka, aga üldiselt kes teeb see ka jõuab. Nüüd lapsega on mu hoog ikka tunduvalt raugenud, sest põhirõhk on lapsel ja puhkamisel.😀
Oled ikka tegus naine, kadestamisväärne 😀 Ja pildid on ka ilusad, eriti see, kus Mia peal on. Aga see fotograafiaga tegelemine on vist üsna kulukas ka?