Meie naaberriigis Lätis on jaanuari alguse seisuga leetritesse nakatunud neli inimest, kirjutab uudisteportaal ERR. "Leetrite jõudmine Eestisse pole välistatud", hoiatab terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.
Leetrite puhanguid esineb mitmes Euroopa riigis, mistõttu on oluline üle korrata haigustunnused.
Haigus algab palaviku, köha, nohu ja valguskartusega Peiteaeg ulatub seitsmest kuni 18 päevani, nakkusohtlik on haige neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket.
Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik ja valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.
Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele.
Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib neli-viis päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. Vahemikus kuuendast kümnenda päevani muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Leetrite tüsistuseks võivad olla kopsupõletik, keskkõrvapõletik ja entsefaliit. Eelmisel aastal suri Euroopa Liidus leetrite tõttu 36 inimest. Leetrite vastu vaktsineeritakse riikliku vaktsineerimiskava alusel ning soovi korral on laboris võimalik kontrollida, kas olete vaktsineeritud.
