RSU psühhaatria kliinikikus peetud loengus, mida juhtis dr. Baiba Gerharde, arutasid täiskasvanud lapsed oma suhteid enda vanematega. Elus on muidugi nii häid kui halbu näiteid. Head suhted vanematega tähendavad üksteise eest hoolitsemist, koos rõõmu tundmist ja seda, et koos on hea olla, isegi kui ei olda kogaueg üksteise lähedal.
Kui laps kasvab suuremaks, muutub tema suhe vanematega paratamatult teistsuguseks. Vanemad ei ole enam juhid ja lapse eest hoolitsejad, nad lihtsalt jagavad kallistusi, julgustavad, annavad nõu ja on lapse jaoks olemas.
Tavaliselt, peale lapse täiskasvanuks saamist, muutub nende suhe võrdseks kahe osapoole vahel ja neid seob ühine ajalugu.
Halb omavaheline suhe põhineb põhjendamatutel ootustel. Halb omavaheline läbisaamine on ka üheks põhjuseks, miks lapse kodust ära minemisel lapsevanem ennast üksikuna tunda võib. Seda eriti juhul, kui vanema elus ei ole peale laste midagi olnud ( sõbrad, hobid),
Sel juhul loodetakse oma elu "täitmisel" ainult lastele.
Vanemad ootavad tungivalt, et lapsed neid tihedalt külastaks, neile helistaks ja lausa nõuavad lapselapsi. Sellised suured ootused kipuvad jälle näiteks laste karjääri tegemisse sekkuma.
Kui Sa elad üksi, kas Sa arvad, et peaks vanematega kõike enda elus toimuvat arutama? Tuleb meeles pidada, et vanemate põhiline eesmärk on õpetada oma lapsi ise hakkama saama. Loomulikult on vanemate arvamus tähtis, aga see ei peaks otsuste tegemisel domineerima ja elu konrtollima - näiteks ei peaks elukaaslase valimisel vanemate arvamusel põhiroll olema - kes nende arvates sobib või ei sobi.
Vanemate nõuandeid ei pea küll 100% kuulda võtma, aga oluline on nendega ikka oma elust rääkida. Kui lapsed on täiskasvanuks saanud, tuleb vanemate arvamust austada, isegi, kui Sa sama meelt ei ole ja vastavalt ei käitu.
Kas peaks ennast süüdi tundma, kui vanem kurdab, et on terve oma elu lapsele pühendanud ja kõik lapsele panustanud? Ei, täisealine laps ei pea ennast selles süüdi tundma. Tal võib õigus olla, et on ennast ainult Sulle pühendanud, aga see on olnud tema enda valik - elada ainult lapsele.
On ka juhtumeid, kus täiskasvanud laps endiselt eeldab, et vanemad teda alati aitavad. Isegi pisemate raskuskohtade puhul joostakse kohe ema-isa juurde.
Või külastavad nad vanemaid koguaeg just seetõttu, et ei oska iseseisvuda. Ja vanemad aitavad ka täiskasvanud lapsi võib-olla seetõttu, et tunnevad ennast süüdi ja kardavad, et kui ei aita, laps pettub nendes.
Kurbus, pettumus, lootusetus, ärevus ja pinge - need on omased tunded kahjustunud põlvkondadevahelistele suhetele.
Mida teha, kui Su suhted vanemaga on ummikus ja probleemiga ei tegeleta?
Sellisel juhul on kasulik koos psühhoteraapoasse minna. See aitab mõista selle põhjuseid ja saada aru, mida vanema-lapse suhtelt oodatakse.
Hea vanema-täiskasvanu suhe tugevdab perekondi. Selline pere hoiab raskustes kokku, toetab ja hoolib üksteisest.
Mitme põlvkonna tugev suhe annab kõigile jõudu, kogemusi ja tarkusi.
Emmede Klubi
