5. märtsil tähistatakse võrdse palga päeva. See tähistab hetke, mil Eesti naised on keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks. Sooline palgalõhe on Eestis 17,7 protsenti, mis tähendab, et Eesti naised on pidanud meestega võrdse palga teenimiseks töötama 45 tööpäeva rohkem.
Kuigi palgalõhe on Eestis 10 aasta jooksul jõudsalt vähenenud, kasvas see 2022. aastal taas 2,8 protsendipunkti võrra ning Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7 protsenti väiksem kui meestel.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul pidurdavad sooline palgalõhe ja ebavõrdsus nii inimeste heaolu kui ka majanduskasvu. „Olukord on viimastel aastatel küll paranenud, kuid Eestis on ikka pikk maa selleni, et mehed ja naised osaleksid ühtmoodi võrdselt suure mõjuga otsuste tegemises tippjuhtidena ning kodu ja laste eest hoolitsemises. Üks palgalõhe peamisi põhjuseid on sooline segregatsioon ehk naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevusaladele. Reeglina töötavad naised madalamalt makstud, ent ühiskonnale hädavajalikes valdkondades. Soolisi lõhesid hariduse või tervise ja näiteks IT valdkondades tuleb vähendada. Just seal peitub ka majanduse kasvupotentsiaal,“ rääkis Riisalo.
Palgalõhe ei mõjuta ainult töist sissetulekut, vaid ka palgast sõltuvaid toetusi ja hüvitisi, näiteks vanemahüvitist. Tulevikus kandub sooline palgalõhe üle pensionilõheks, kuna ka pensioni suurus on osaliselt seotud varasema töötasu suurusega.
Ministri sõnul sünnib suur osa palgalõhest tööandja otsustest. „Kuigi paljud tööandjad ja ka töötajad usuvad, et nende ettevõttes palgalõhet ei ole, siis näitab statistika muud. Tööandjatele on võrdsest kohtlemisest kujunenud aga üha olulisem eelis tööturul – noorem põlvkond hindab tööd valides erinevate sotsiaalsete väärtuste edendamist. Hästi hoitud inimesed panustavad parema meelega ka ühiskonda ja majandusse tagasi. Kui tööandjate roll on seista mittediskrimineeriva palga- ja personalipoliitika eest, siis riik saab aidata kujundades toetava õigusruumi ja vajalikud tööriistad,“ lisas Riisalo.
Eestis on töös mitmeid seadusemuudatusi ja algatusi, et suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada soolist ebavõrdsust. Tänavuse aasta lõpuks võtab Eesti üle börsiettevõtete soolise tasakaalu direktiivi, samuti on valitsus seadnud eesmärgiks soolise tasakaalu edendamise riigiettevõtete juhtimises. 2026. aastaks võtab Eesti üle palgadirektiivi, mis kohustab ettevõtjaid palgalõhet analüüsima, infot avaldama ja aktiivselt tegelema sellega, et soolist palgalõhet vähendada. Et tööandjaid toetada, valmistab riik ette Palgapeegli nimelist digilahendust, mis võimaldab tööandjatel registriandmete põhjal palgalõhet analüüsida. Võrdseid võimalusi väärtustavad tööandjad saavad liituda mitmekesisuse kokkuleppe ja võrgustikuga ning taotleda mitmekesise tööandja märgist "Austame erinevusi".
Enamik Eesti elanikest (83%) on palgalõhest teadlikud. Kui meestest peab palgalõhet väga suureks või pigem suureks probleemiks 35%, siis naistest arvab nii kaks korda enam ehk 71%. Palgalõhet põhjustavad mitmed tegurid: juurdunud soostereotüübid, naiste ja meeste erinevad haridus- ja ametivalikud, naiste suurem hooletöö koormus ning ebavõrdsust mitte märkav palga- ja personalipoliitika.
