Kunstlikud magusained – miks need meile nii kahjulikud on?

Kunstlikud magusained – miks need meile nii kahjulikud on?

05. Nov 2014, 09:20 Emmede Klubi Emmede Klubi

Kunstlikud magusained on õrn teema – ühest küljest on toidu- ja terviseametid üle maailma selle tarbimise kuulutanud tervisele ohutuks ning neid soovitatakse tihti ka diabeetikutele suhkru asendamiseks. Teisalt ilmub kunstlike suhkruasendajatega seoses tihti hoiatavaid ning hirmutavaid artikleid ning sõnavõtte. Niisiis: kas kunstlikud magusained on meie jaoks tõesti ohtlikud?

Tõenäoliselt kõige tuntum kunstlik magusaine on aspartaam (E951). Aspartaam on 200 korda magusam kui tavaline suhkur ning meedikud on sellele tihti viidanud kui tuntud kartsinogeenile, mis tähendab, et see on mürgine. Siiski on maailma tervise- ja toiduametid lubanud mõõduka aspartaamitarbimise väites, et see on meile ohutu toode. Millised on siis piirid?

Kuidas meie keha aspartaami seedib?

Kui me tarbime mistahes toitu, muudab keha selle maos erinevateks ensüümideks. Aspartaam lagundatakse 40% ulatuses aspartaadiks, 50% fenüülalaniiniks ja 10% metanooliks. Fenüülalaniin on aminohape, mille vastu mõned inimesed on allergilised ning metanool on puupiiritus, mis on teada-tuntud mürk. Väikestes kogustes ei ole need ained tervisele kahjulikud, kuid igaüks meist võib kahjutud kogused ületada süües asju, mis paljude arvates on tervislik toit – suhkruvabad „light“ karastusjoogid ja jogurtid, närimiskumm, erinevad kastmed jne.

Mis juhtub, kui inimene tarbib liiga palju aspartaami?

-      Sõltuvalt kogustest võivad aspartaami liigtarbimisega kaasneda järgnevad kõrvalnähud: 

-       Seedevaevused või kõhulahtisus

-       Nälg ja magusaisu

-       Tujukõikumised

-       Kõrgendatud insuliinitootlikkus kehas, mis võib omakorda viia rasva ladestumiseni näiteks kõhupiirkonnas

-       Katkendlik uni

Aspartaamil võib olla suurem mõju lastele, sest nende kehad ning seedesüsteemid ei ole veel nii vastupanuvõimelised, kui meie omad. Nende närvisüsteem ja vereringe ei ole veel nii tugevad, mistõttu imenduvad kõiksugu kemikaalid nende organismi hõlpsamini ning võivad seeläbi kujutada ohtu nende arenevale närvisüsteemile. Mõned eksperdid usuvad, et sedasorti kemikaalid võivad põhjustada erinevaid neuroloogilisi probleeme nagu näiteks autism ja tähelepanu- ning käitumishäired. Seetõttu soovitatakse raseduse ja imetamise ajal kunstlikest magusainetest hoiduda.

Teised kunstlikud magusained

Sukraloos (E955)

Sukraloos on aspartaamiga konkureeriv kunstlik magusaine, mida leidub toidutööstuses tuhandetes toodetes. See on kalorivaba ning suhkrust uskumatud 600 korda magusam. Kui inimene tarbib rohkem 1.1 mg kilogrammi kehakaalu kohta, võib ta kogeda hulgaliselt erinevaid kõrvalmõjusid. Sellele vaatamata ei ole sukraloos nii ohtlik kui teised kunstlikud magusained, sest meie keha omastab sellest vaid 27% ning ülejäänust vabaneb keha väljaheite kaudu.

Sahhariin (E954)

Suhkrust 300 korda magusam kunstlik magusaine sahhariin on kivisöetõrva tootmise kõrvalprodukt ja 1970ndatel aastatel lisati see vähkitekitavate ainete nimekirja. Rottide peal tehtud katsetes kombineeriti proteiinid sahhariiniga ning tekkisid mikrokristallid, mis kahjustasid roti põit ning põhjustasid seeläbi suurte kasvajate teket. 2000. aastal eemaldati magusaine kantserogeensete ainete nimekirjast, sest avastati, et rottide kehastruktuurid olid inimeste omast erinevad ning et tulemused ei olnud võrreldavad. Siiski võib sahhariinitarbimist igaks juhuks piirata.

Atsesulfaam K (E950)

Kunstlike magusainete nimekirjas järgmine, atsesulfaam K, on kibeda järelmaitsega ning seda segatakse seetõttu tihti teiste kunstlike magusainetega. See sisaldab hulgaliselt kemikaale ning liigtarbimisel peetakse seda kartsinogeenseks. Üks hiirte peal tehtud katse näitaks, et kemikaal mõjutab sünnieelset arengut, sest jõuab lootevee kaudu looteni. Arvatakse, et see võib kõigele lisaks mõjutada ka sündiva lapse magusalembust.

Kuidas teada, millised tooted sidaldavad kunstlikke magusaineid?

Kunstlikke magusaineid leidub paljudes erinevates toodetes, sealhulgas ravimites, paljudes toitudes, toidulisandites, hambapastas, närimiskummis, jäätises, suhkruvabades karastusjookides jt. „light“ toodetes.

Neil, kes soovivad kunstlikke magusaineid ja suhkrut vältida, soovitatakse need asendada looduslike suhkruasendajatega nagu mesi, agaavisiirup, stevia või ksülitool.

(Allikas: Bellybelly.com.au)


Emmede Klubi