Su keha on saanud hakkama millegi täiesti imelisega - loonud ja toonud siia ilma uue elu. Et millestki nii suurest jääb maha märke, pole vähimatki põhjust häbeneda.
Paraku tunneb enamik naisi end pärast sünnitust oma keha pärast hoopis halvasti. Kõhuke ja venitusarmid on miski, mida sotsiaalmeedias töötluse või filtri, mererannas lohvaka pluusi või kleidi alla peita. Meediast vaatavad jätkuvalt vastu kümned artiklid, mis seda seisukohta kinnistavad: kuidas kõht suveks trimmi saada, kuidas venitusarme vähendada, kuidas trimmimata jäänud kõhtu riietega osavalt peita.
Kuid paljuski on need seisukohad ka muutumas. On hulgaliselt naisi, kes tahavad avalikult kõigile sookaaslastele öelda: sünnitusjärgne keha on normaalne osa elust, seda ei pea häbenema! Mõned inspireerivad näited naistest, kes on jaganud oma sünnitusjärgse keha lugu:
"Mu kõhtu ilustavad ikka veel venitusarmid ja üleliigne nahk. Ideaalne väikestele kätele torkimiseks ja sikutamiseks! Mõnel päeval on mul raske peeglisse vaadata ja tunda oma keha vastu tänu ja armastust, mida see väärib. Sellistele mõtetele järgneb kohe süütunne, et olen üldse halvasti mõelnud kehast, mis on nii paljuga hakkama saanud. Mul õnnestus kanda kaksikuid 38 nädalat olenemata sõprade, pere ja isegi arstide hoiatustest, et mul veab, kui 32-34 nädalast kaugemale jõuan. See keha võib nõrk ja väsinud välja näha, aga tegelikult on see nii tugev ja võimakas!" Vaata Instagramis
"Ma nägin oma sõbranna Instagrami lehel #this_is_postpartum liikumist. Neid pilte vaadates tundsin end võimestatuna oma keha üle uhkust tundma. Ja kuigi ma tunnen end seda pilti postitades nii haavatavana, siis ma olengi UHKE selle keha üle, mis kasvatas ideaalse väikse inimolevuse." Vaata Instagramis
"Ma sain oma esimese lapse 12 aastat tagasi, ma olin 20ndates ja noor ning mu keha taastus kohe pärast sünnitust. Seetõttu olin ma üllatunud, kui kolm aastat hiljem teist last saades mu keha ei taastunud. Sel korral olid mul venitusarmid ja üleliigne nahk ja see hirmutas mind. Ma olin oma välimuse pärast nii mures, et ma lasin endale oma beebiarmide katmiseks selle koleda tätoveeringu teha. See polnud piisav, sest ma vihkasin oma peegelpilti ikkagi. Ma hakkasin trenni tegema ja kaloreid lugema. Pidasin toidupäevikud ja karistasin end söömise eest... mida kuradit? Mu kaal langes vaid 41 kilogrammini. Ma treenisin kolm korda päevas ja sõin vähem kui 1000 kalorit, see pole kaugeltki tervislik. Ma olin kurnatud, depressioonis, ma ei tahtnud enam nii elada. Nii et ma lõpetasin selle kõik ja hakkasin uuesti elu nautima. Võtsin kaalus juurde ja kõik läks hästi. 37-aastasena sain ma oma kolmanda lapse ja kaalusin raseduse lõpus peaaegu 91 kg. Kõige raskem, mis ma kunagi olen olnud! Ma olin õnnelik, et sain viimaks poja, kuid ma muutusin emotsionaalseks, vihaseks, irratsionaalseks. Ma nutsin nii palju kordi suletud ukse taga kõige üle. Mu kaalu, mu elu, mu kurbuse. Ma hakkasin sellest rääkima ja see on mind aidanud. Nüüd näen ma kõiki neid ilusaid emasid, kes jagatavad oma lugusid ja inspireerisid mind samuti oma lugu jagama ja enda ning kõigi teiste naiste eest seisma." Vaata Instagramis
"Ma tegin selle pildi vaid kolm kuud pärast sünnitust, kui ma olin hädas kerge sünnitusjärgse depressiooni ja ärevusega, ma ei olnud kuigi rõõmus milline mu keha välja näeb ja ma ei tundnud end selles mugavalt. Ma keskendusin emotsioonile mitte reaalsusele. Reaalsus on see, et mu keha on tugev ja ilus. Ja sinu oma samuti!" Vaata Instagramis
"Kas me saaksime korraks tõele otsa vaadata? Ma ei jaga neid pilte seetõttu, et ma vajaks kinnitust, et ma olen normaalne. Ma tegelikult tean seda päris hästi! Kuid ma ei teadnud seda alati, ja see on ka okei. Ma ei jaga seda pilti üldse enda pärast, vaid sellepärast, et ma usun jagamise jõudu. Ma usun sellesse, kui naised usuvad endasse. Ma tahan, et ka sina tunneksid end enda kehas normaalsena." Vaata Instagramis
"Ei, ma ei ole kole. Ei, ma ei ole rõve... Ma keeldun mõtlemisest, et ma pole piisavalt palju vaeva näinud. Jah, ma olen ilus! Vot..." Vaata Instagramis
"See nahk kasvas ja venis, et teha ruumi minu lemmikule pisikesele inimesele. Siin see sama nahk nüüd on. Koos venitusarmide ja rullikeste ja tselluliidiga. Sellist nahka sa reklaamidest ei näe. Ja ilmselt ka ajakirjade kaantel mitte. Kui ikkagi näed, siis tekitab see poleemikat ja ajab interneti hulluks. /// Nii et naistele ja emadele, kes ei näe ennast reklaamides või ajakirjakaantel. Kellel on raske peeglisse vaadata. Kes süüditavad ennast magustoidu söömise pärast. Kelle keha ei taastunud hetkega. Kes ei jõudnud trenni. Kes otsustas minemata jätta, sest bikiinid. Kes nuttis riietusruumis. Kes lihtalt ei tunne end viimasel ajal iseendana. See on sulle. See on meile. Ma näen sind. Sa oled väärtuslik. Sa oled piisav." Vaata Instagramis
"Ma ei oleks mitte iialgi, mitte ilmaski arvanud, et ma tunnen end sellises kehas mugavalt. Kuid siin ma olen, viis kuud pärast sünnitust, ja ma armastan ja hindan seda kes ma olen! Ma olen otsustanud end täielikult armastada, sest rippuv nahk ja venitusarmid ei defineeri mind." Vaata Instagramis
Kas Sina oled oma sünnitusjärgset keha häbenenud ja peitnud?
