Mõtlesin täna rääkida teile, millised on kaks kaheksakuust väikest kraakat, mismoodi meil läheb ja kuidas nende senine areng on olnud.
Eelmises postituses rääkisin lutist loobumisest... jah, sellega läks lõpuks siiski teisiti. M'il tulid hambad ja Rosanna hakkas ikkagi pöialt imema. Seega tundus nende seisukohalt ja natuke ka iseenda hea une nimel kergem see neile tagasi anda. Nad saavad lutti küll väga vähe, aga siiski saavad. Tundsin end alguses läbikukkunult kuid sain aru, et nad on veel nii pisid. Mis ma neid piinan. Lisaks on pöidla imemine lutitst kordades hullem komme!
Hambaid on meie naksikutel (Emmede Klubi blogijate poolt antud tore hüüdnimi) kamba peale viis! Rosanna on muidugi ahne ja temal on viiest hambast neli. Esimesed kaks tulid suure suure mure ja nutuga. Ma mõtlesin et see ei lõppe eales. Teised tulid vaikselt ja salaja. M'il on all üks pisike kiku. Kohe liitub ka teine. Otseloomulikult tuli ka tema esimene hammas samuti väga kärarikkalt. Muidugi kõige vajalikumal hetkel kaob A L A T I see igemegeel ära. Õnneks oleme nüüd hästi varustatud ja võtame järgmiste hammaste tuleku ette suure ettevalmistusega. Rosanna esimene hammas tuli kuue kuu ja nelja päevaselt, M'il seitsme kuu ja kümne päevaselt.
Edasi liikumisest ei teinud me suurt muret. Küll on aega selle roomamise ja keeramisega. Ongi esialgu kergem, kui nad kauem paigal püsivad. Esimesena hakkas roomama Rosanna. M tahtis ka edasi liikuda, aga see roomamise värk tundus talle hirmus keeruline. Seega rullis ta end lihtsalt mööda tuba. See oli päris naljakas vaatepilt! Kaks nädalat peale Rosannat hakkas ka M roomama. Muidugi tundis ta vist, et sellest on vähe ja minu sünnnipäeva hommikul pidi mu süda seisma jääma, kui nägin, et ta ise toe najal püsti tõusis. Nüüd liigub ta söögitooli jala najal natuke edasi ka püsti ning põlvili. Iseseisvalt hakkas ta istuma umbes nädal hiljem. Esialgu oli mul hirm, et ta jääbki W-asendis istuma, aga peale mõningat suunamist sai ta õige istumisasendi käppa. Rosanna tõuseb veel ainult põlvedele. Ta üritab jalgu alla ka saada aga jõust jääb veel väheks. Aega on! Roomama hakkas Rosanna kaks päeva enne seitsmekuuseks saamist. M kümme päeva pärast seitsmendat minisünnat. Päev enne kaheksandat seisis toe najal püsti.
Söövad nad nüüdseks juba kõike, mis kaheksakuuse lapse menüüs olla võiks. Kaheksanda minisünna puhul said nad esimesed ampsud liha, mis neile väga peale läks! Ootasin nii kaua, sest nende seedimine on väga tundlik ja ma leian, et kuuekuune ei vaja veel liha. Nüüd saavad nad seda paar korda nädalas aga mitte igapäevaselt. Läheme arsti juurde rauanäitajaid kontrollima ja kui kõik on okei, siis ei plaani ma ka liha rohkem kui 2-3x nädalas andma hakata. Juurviljad lähevad kõik suure isuga! Mi vaieldamatuks lemmikuks on kurk, Rosannal kõrvits. Oleme nüüd harjutanud ka näputoitumist ja selleks on nad valmis! Söövad ilusasti ise ega tõmba midagi kurku. Mökerdavad küll hirrrrmsasti aga kõik alustavad kuskilt. Nüüd hoiavad oma lutipudeleid nad samuti ise, mis teeb nende toitmise päris palju kergemaks. Rosanna sööb ka suure isuga ise tuubist.
Unega on meie peres kehvasti. Ei maga lapsed, ei maga meie. Tunneme juba kohutavat kurnatust pärast kaheksa kuud igal ööl ärkvel olekut. Viimased päevad on olnud eriti hullud, sest M ärkab täiesti hüsteeriliselt karjudes ja tõuseb ta püsti ning tagasi pikali teda enam ei saa. Täna öösel magas ta minu kaisus, aga ikka kuidagi sahmis ja ei maganud. Hommikuks olin nagu laip! Peika võttis ta hommikul pooleks tunniks elutuppa, et ma natukenegi magada saaksin. See oli väga armas, kuid tundus justkui kaks sekundit. Rosanna magab vahepeal terve öö aga pigem juhtub seda harva.
Päeval magavad nad üsna tublisti - tund peale ärkamist teevad ühe 1,5-2,5 tunnise une. Seejärel ühe-kahe paiku veel tunnikese ja õhtul samuti tunnikese. Seega kokku tuleb päevas umbes 3,5-4,5 tundi und, mis on täitsa okei. Magama panemisel lähtume ainult nende enesetundest. Niisama kella järgi kedagi magama ei suru. Ühe une teevad nad päeva jooksul vankris. Kas käin mina nendega kaheksa kilomeetrisel tiirul või teeb seda hoidja.
Me võtsime lapsehoidja
Kuna pereisa töö ja hobid võtavad palju aega ja energiat, siis tundsin, et enda vaimse tasakaalu huvides tahaksin korra nädalas saada välja ja olla vaikselt omaette. Hoidja käib meil kord nädalas kolm tundi lastega jalutamas. Mina käin sel ajal kas trennis, poes, jalutamas, koristan kodus või magan. See on hea vaheldus meile kõigile ja lapsed on temaga väga rahul! Ta on hästi armas, soe ja rõõmsameelne. Kuna ta eriala hõlmab samuti igapäevaselt lastega tegelemist, siis pole ma hetkeks ka kahelnud, et ta meie jaoks õige valik on! Sügisel naasen ma koolipinki ja tekib vajadus käia raamatukogus õppimas ning koolis töid tegemas. Ehk siis see paar kuud ongi heaks harjumisperioodiks, et sügisel saaksin end kindlalt tunda ja paaril tunnil vaid õppimisele keskenduda. Soovitan käsi südamel kõigil kaksikute vanematel võtta endale keegi selline appi! Meil on küll väga toetav pere, aga lapsi kellegi juurde väikese kinoskäigu või kooli pärast viia on väga ajamahukas ja keeruline. Kui keegi soovib toredat hoidjat, kes lastega/lapsega jalutaks, siis võin teile enda oma soovitada!
Üks väike ootamatu asi ka! M ütles oma esimese sõna! Paar päeva tagasi ütles ta ilusasti, selgelt ja kõlavalt "aitäh"! Kuidas mu süda sulas. Minu väike beebi! Rosanna ütleb "mäm-mäm" , aga see pole mu silmis veel sõna, vaid häälitsus. Naljakas on see, et mõlemad käivad ringi ja lobisevad pidevalt omas keeles nagu saaksid üksteisest aru. Oeh, nad on nii toredad ja armsad..!
PS! Kui soovid mu tegemistel ka igapäevaselt silma peal hoida, siis jälgi mind Instagramis SIIN!
