Raha ja lapse saamine tänapäeval

Sattusin üks päev kuskilt nägema sellist infot, et USA-s läheb lapse üleskasvatamine maksma 200 000 - 400 000 dollarit ja hakkasin mõtlema, et tegelikult reaalsuses pole ka Eestis lapse kasvatamine lust ja lillepidu rahaliselt.

Ja siis veel mõeldakse, miks paljud naised on otsustanud saada lapse hiljem või ei saa neid üldse: paljud meist ei tule iseendaga isegi ots-otsaga kokku, mis siis veel lapsest rääkida? Olles ise tulnud vaesusest, ei ole ma kunagi tahtnud lapsele pakkuda sama elu. Mis elu see üldse on? Laps ei saa kogeda midagi, kuhugi ei saa minna, toitu tuleb ääri-veeri kokku panna nii, et tuleks ilusti omadega välja... See on piinlik ja traumatiseeriv elu lapsele, räägin oma kogemusest. Teine äärmus on see, et juba ainuüksi lapse saamise esialgsete väljaminekute peale tuleb võtta laenu, sest muidu ei saa lihtsalt kuludega hakkama - kui tahad vähegi ilusti valmistuda lapse jaoks, ei piisa paarisajast eurost. Isegi mitte paarist tuhandest.

Lapse saamine on niigi keeruline, lapse kasvatamine veel keerulisem. Kui aga pole rahalist tuge taga, siis on see praktiliselt võimatu. Imetlen meeletult neid naisi, kes kasvatavad lapsi üksi ja käivad tööl - see on reaalselt ju supernaine, kes niimoodi hakkama saab, veel enam kui lapsed on ka õnnelikud.

Küll aga näen seda, et oleme praeguses majanduses liikuma kohta, kus aina rohkem naisi otsustab viivitada laste saamisega, sest lihtsalt rahaliselt ei ole see võimalik...