Tihti on paljude inimeste esimene küsimus (ja ka kaastunne) seotud kaksikute unega. Tõsi ta on, et kaksikute ootusest kuuldes polnud esimesed mõtted seotud just tohutu magamise või puhkamisega. Raseduse ajal valmistas elu mind selleks raskemaks perioodiks ette lastes mul jõuvarusid koguda - esimesed seitse kuud olin õnnistatud tohutu unega. Aga kuidas nüüd unega on?
Esimesed neli kuud magasid lapsed päris kaootiliselt ja me ei mäletagi sellest elust suurt midagi, sest meil oli palju ootamatuid probleeme gaaside, magama kussutamise ja väsimusest tingitud pingetega oma suhtes. Pärast seda tekkis lastel natukene kindlam graafik - nad ärkasid öösiti iga kolme tunni tagant ja seda kuni nad hakkasid 6-kuuselt lisatoitu sööma.
Magama lähevad lapsed alati kell seitse, seda juba sünnist saadik. Pärast lisatoiduga alustamist magasid nad ööunne minnes esimese raksuga viis tundi ja seejärel ärkasid iga kolme tunni tagant. Väsitav osa oli see, et keegi meist pidi minema kööki ja lastele piima valmistama. Nendel hetkedel kadestasin väga rinnaga toitvaid emasid. Samuti pidime pidevalt ärkama seetõttu, et lastel kukkus lutt suust.
Kui lapsed said aastaseks võtsime neilt ära lutid ja üsna pea ka piima - nii öise, kui ka päevase une oma. Esimesed päevad olid täielik õudus ja mul oli tunne, et naabrid kutsuvad meile lastekaitse. Siis muutusid ööuned aga kordades paremaks! Nad jäid magama lutipudelist vett juues ja ärkasid, kui vesi oli otsa saanud. Selle meeletu vee kaanimisega kaasnes mõistagi see, et nad olid end hommikuks täis pissinud.
Kuna meil on kahetoaline korter, siis oleme siiani lastega väga kitsas toas koos olnud. Kui nad ärkasid korra hommikul viie-kuue paiku, siis jäidki nad meid nähes ärkvele. Paaril korral proovisin magada elutoas ja lapsed magasid hämmastavalt kaua - lausa kaheksani! Proovisime Marekiga leida lahendust teha eraldi magamistuba, kasvõi magada elutoa lahtikäival diivanil.
Ma räägin ja näitan mõnes teises postituses, kuidas meie kahetoalisest lõpuks siiski sai kolmetoaline! Aga see lahendus toimus imeliselt ja lapsed magavad miinimum kaheksani, nädalavahetusel lausa üllatasid meid 9:30 ärkamisega. Minu meelest oli see teise tuppa kolimine kõige parem otsus!
Lõunaund magavad nad endiselt kaks korda - üks on kaks tundi peale ärkamist ja see kestab kuskil 1,5-2 tundi. Teine uni tuleb kuskil kolme paiku ja hiljemalt viis-pool kuus ajan ma nad üles, sest muidu ei õnnestu ööunne jäämine. Nüüd võin öelda, et oleme saanud väga hea unegraafiku ja pärast 1,3 aastat saame ka meie Marekiga end välja magada. See magamatus tundus küll üsna lõputu õudusena, aga see aeg on nii üürike. Me oleme hoidnud enda rutiinides kindlat joont, võõrutanud piimast ja luttidest sobival ajal.
Järgmiseks sammuks on lapsed võõrutada ka öisest vee joomisest lutipudelist - paneme neile tavalise kõrrega pudeli, et nad saaksid oma janu rahuldada, aga mitte tervet pudelit pikali olles tühjaks kaanida. R on juba sellest tegelikult võõrutatud. M'iga on natukene raskem, sest ta uinub kauem ja halvemini. Muidugi on probleemiks ka see, et M kaotas jalutades oma hea veepudeli ära. Tal on päevaseks ajaks üks olemas, aga see kipub lekkima ja tema rahmeldamist arvestades on see vesi õhtul mööda voodit laiali.
Kõigile, kes arvavad, et magamatus on lõputu ja beebi ei hakkagi iial magama - see päev tõesti saabub ja te unustate esimese nädalaga ära, mis tunne oli magamata olla. :)
P.S! Kui soovid mu tegemistel ka igapäevaselt silma peal hoida, siis jälgi mind Instagramis SIIN!
