Teise raseduse ajal, vaid nädalake enne pesamuna sündimist tekkisid mu kõhunahale päris koledad venitusarmid. Esimest last oodates ei ilmunud mu kõhule venitusarmipojakestki ja sel korral ei võtnud ma ei kaalus rohkem juurde ega paisunud oluliselt suuremaks. Nad lihtsalt ilmusid kes-teab-kust, jumal-teab-miks. Ma pean alustuseks ütlema, et ma ei ole nende pärast kunagi ülearu kurvastanud – nad on seal, see on fakt, ma ei saa sinna midagi parata. Saabudes olid venitusarmid erkpunased ja valutasid nii, nagu oleks mu nahk rebenenud ja iga hetk pauguga lõhki minemas. Pärast sünnitust oli mu kõht täielikult digimuutunud – see oli välja veninud ja rippus (eriti venitusarmide ümbert) ning selle keskel ilutsesid suured tulipunased triibud.
Ma olin päris kindel, et nad hakkavad ajapikku pisitasa heledamaks muutuma, aga kolme kuu möödudes (vt. “enne” pilte allpool) polnud nad veel vähimalgi määral seda nägu, et kavatseksid heledamaks muutuma hakata. Niisiis tõin ma looduspoest koju emuõli, sest olin kuulnud selle tervendavatest omadustest. Sellest polnud mingit kasu. Poemüüja rääkis mulle ka teolimast ning soovitas mul seda järgmisena proovida, kui emuõlist abi pole. Otsustasin, et proovin igaljuhul – isegi, kui sellel lubatud imeomadusi pole, on see ikkagi põnev asi, mida vähemalt proovida. 
Ütleme ausalt – ma ei ole just maailma suurim teofänn. Nad on natukene liiga ussikeste sarnased (ma vihkan ussikesi…) ja üleüldiselt on limased asjad ikka küllaltki ebaatraktiivsed. Nii on ka pisut irooniline, et ma seda oma kõhule määrida tahtsin, kas pole? Nojah, ma pean tunnistama, et ma olin enne toote proovimist parasjagu kahtlustav ja kartsin, et selle pealekandmine saab olema pisut… rõve. Minu suureks üllatuseks tuli pudelist välja siidise tekstuuriga geel, mis nahaga kokku puutudes vesiseks muutus. Toode on lõhnastatud, mistõttu on sellel oivaline (ent mahe) aroom ja miski selle juures ei karju SA MÄÄRID OMA NAHALE TEOLIMA, VEIDRIK!!!, mis on minu meelest äärmiselt kena. 
Pildid ei ole suurepärased – ma mäletan, et “enne” pildil paistsid armid palju viisakamad, kui päriselus ja “pärast” piltidel on olukord jällegi oluliselt kehvem vaatest, mis pildi tegemise hetkel peeglisse vaadates avanes.
Kas lima töötas? Töötas. Kuna venitusarmid oleksid ilmselt niisamagi pisut hajunud ja kuna lima kasutamine on protsess, on raske täpselt öelda, milline efekt sellel tegelikult oli. Regulaarsel kasutamisel oli paranemine silmaga nähtav, nii et olen 100% kindel, et teolimal on lubatud tervendavad omadused (näiteks kasutatakse seda tõhusa abivahendina aknearmide ravis, nagu te Emmede Klubi toimetaja Madikeni möödunudnädalasest postitusest lugeda saite). Mina muidugi keerasin tulemused natukene nässu – ma ei kasutanud seda nii korrapäraselt, nagu tegelikult pidanud oleks. E-poe tootekirjelduses olnud juhiste kohaselt tuleb teolima endale peale määrida kaks korda päevas, minul aga tuli meelde seda kasutada kord päevas ja maksimaalselt kolm-neli päeva järjest. Ma olen kindel, et see oleks veelgi paremini töötanud, kui ma juhistele rohkem tähelepanu pööranud oleksin. Igatahes soovitan teolima proovida kõigil, kes oma venitusarme parandada soovivad – tõenäoliselt ei haihtu need küll täielikult, ent kindlasti aitab teolima neil ühtlustuda ja paraneda.
Kui te ei pahanda, lõpetaksin selle postituse paari julgustava sõnaga. Ma tean, mis tunne on peeglisse vaadata ja taibata, et sinu kõht ei hakka kunagi enam välja nägema selline, nagu enne sünnitust. Nii nõmedalt kui see ka ei kõlaks, on selle järelduseni jõudmine omaette tragöödia. Aga ma olen jõudnud järeldusele, et selles ju asja mõte ongi – sa ei olegi ega peagi olema sama inimene, kes sa enne sünnitust olid. See on küll klišee, aga sa o l e d k i tiigriema ja sa o l e d k i oma triibud välja teeninud. Järgmine kord, kui sa rannas ennast ebakindlalt tunned, sest kardad, et kõik sinu venitusarmilist kõhtu jõllitavad – unusta ära! Keegi peale sinu ei näe neid. Esiteks sellepärast, et oled päevitunud ja päevitus aitab venitusarme peita (hehe), kuid peamiselt sellepärast, et need ei lähe kellelegi teisele peale sinu karvavõrdki korda. Ausõna. Ja kui keegi panebki su arme tähele, mõtleb ta selle peale, et sa oled üks äärmiselt kuum MILF. Mis selles nii halba on? Mitte midagi, ütlen ma sulle. Sa oled imetabane. Ja sa oled enda sees terve inimese valmis küpsetanud. Müts maha, supernaine!
Anette, Emmede Klubi blogija