Sõime ükspäev lõunasöögiks lihapalle ja lillkapsapüreed. See on küll üks meie kolmeaastase printsessi lemmiksööke, aga siin on ka tilluke konks – tema arvab, et sõi kartuliputru. Ma hakkasin teda mõni aeg tagasi natukehaaval ninapidi vedama, sest esimesel korral ütles ta mulle lillkapsapüree peale “ei aitäh, ma ei soovi”. Sama käib mu suuure lemmiku, aurutatud või keedetud lillkapsa kohta – ta lihtsalt keeldub kategooriliselt. Niisiis hakkasin lillkapsast pisitasa ta kartulipudrule lisama. Esimesel korral oli vahekord 1/5 lillkapsast ja ülejäänu oli kartul. Tänaseks oleme saavutanud vastupidise: 1/5 kartulit ja ülejäänu lillkapsast. See maitses talle väga ja täna võib öelda, et ta on lillkapsa maitsega harjunud. Töövõit!