Meie pere pesamuna on tänaseks aasta ja seitse kuud vana. Liikumiseks punktist A punkti B kasutame autot, milles tema istub turvatoolis kõrvalistuja taga. Mina üldjuhul tema kõrval. Ja ei naudi vaadet ega lase pikematel sõitudel silma kinni, vaid nuputan iga kord midagi, mis hoiaks volüümi autos võimalikult kõrvu mittekahjustaval tasemel, sest... Meie reisikaaslane on lihtsalt sünnist saadik selline väike inimene, kelle jaoks autosõit ei ole mitte midagi toredat, lõbusat, ägedat. Pigem üks sunniviisiline turvarihmadega istme külge aheldamine ja ränk inimõiguste rikkumine ehk lapse liikumisvabaduse piiramine. :D
Kui ta oli veel turvahällis ja lõi kohe "laulu" lahti, kui pikem sõit ees, siis arvasime, et põhjuseks on tema piiratud vaateväli. Nüüd turvatoolis istudes, on tal parem võimalus aknast mööduvat maailma jälgida, aga ka see ei tee tema jaoks autosõitu meeldivaks. Seega olen võtnud eesmärgiks kasutada kõikvõimalikke mängulisi tegevusi, laule, rütmisalme ja näpumänge, et nii pisipiigal kui ka kõigil teistel oleks sõidu ajal hea olla. Ja telefonist lastelaulude kuulamine oleks viimane variant, kui tõesti mitte midagi sobivat enam pähe ei tule.
Sõidu ajaks on meil kokku pandud tegevuskott (nagu sünnitama minnes pannakse valmis haiglakott ;)), milles sisalduvad järgmised esemed ja tegevused:
- Väikesed pehmed kaisuloomad, kellega saab ära mängida nt kehaosade osutamise mängud. *Kus on Kutsu nina? - Kus on sinu nina? *Pane tibu põlve peale, õla peale, kõhu peale... *Kiisu läks kõndima kätt mööda üles ja jala pealt alla... Samuti saab mängida pisikesi lavastusmänge, kus kaks looma kohtuvad, teretavad, kallistavad ja lahkuvad ("Tere!", kalli-kalli, lehvitamine, "Ta-daa!") *Loomade häälitsused tulevad ka samades mängudes nagu iseenesest kohe kasutusele
- Raamatud - * Pildiraamatud loomade ja esemete osutamiseks ning sõnade ütlemiseks * Värviraamat - veega täidetud pliiatsiga "värvimiseks" *Fotoraamat - lapse enda fotodega, mis on lemmik hetkel, kui sinna juurde rääkida kes? kus? mis? mida?
- Näpumängud - *"Hiireema keetis lastele putru" *"Patsi-patsi leivapätsi" *Üks väike kiisuke läks kõndima" *Sõrmede peitmine peopessa ja ükshaaval nende ülesotsimine *Smuutikorkidega värvuste "õppimine" - kork sõrme otsa ja lapsele sama värv ning värvuse nimetamine ja teretamine ja kallistamine ja lehvitamine * Korkidega peitusemäng lapse keha peal.
- Laulud - "Mul on kaks pliksukätt, pliksukätt ja plaksukätt..." *Üles ja alla, üles ja alla, üles ja alla ja plaksuta..." *Üks ja kaks ja kolm, neli, viis - parema käe sõrmed siin..." *Kui sul tuju hea, siis..." *Pöial, pöial, kus oled sa?" *Kinni-lahti, kinni-lahti, käsi on mul kaks..." *Pea, õlad, põlved, varbad..." *"Kas kõdi on kodus?"
- Muud mänguvahendid - *Krõpsudega pallid viskamiseks, * Munarestis smuutikorkide ladumine, * Imekotike, millest laps võtab eseme välja nii, et kotisuu on vaid käe suuruses avatud e kinnisilmi *Põnevate pesulõksude äravõtmine tugevalt papiribalt *Peegel (turvaliselt raamitud ja vanema järelvalve all vaid)
Need on praegu kohe meenuvad mängud ja tegevused, mida oleme kasutanud. Üldjuhul on siiski parim meeleoluhoidja vanema enda hääl, kasvõi meloodiline ümisemine, kui arvate et laulda ei oska. Ning kõik mängulised tegevused, mis vajavad nahk nahaga kontakti - plaksud, paid, silitamised, kõditamised, patsutamised, masseerimised.
Ootan juba aega, mil saan talle hakata seljamuinasjutte rääkima, lisaks tavapärasele jutustamisele-kuulamisele. Praegu teen talle laulu just sellest asjast, mis parasjagu lapse tähelepanu köidab - nii on meil kõlanud juba "Uksenupu polka" kui ka "Peeglitita tibutants".
Millised on teie nipid autosõidu meeldivaks muutmisel?