Juunikuu, päikesepai on aias ja metsas marju paisutanud ja küpsetanud. Milline rõõm on vaadata, kuidas väike käsi endale ise maasikaid nopib. Mmm, kui magusad on vastvalminud vaarikad! Kui pole kõrgel, saab lapsekäsi needki ise kätte. Juulikuu kingib marjasõpradele vahvad sinised huuled ja hambadki, kui metsas valmivad mustikad. Tore taas, kui saab lapsedki metsaretkele kaasa võtta, et siis ise oma käega marju suhu pista.
Koduaias saavad järjest valmis punased ja mustad sõstrad ning okkalise tikripõõsa küljest võib leida magusaid marju eri värvitoonides. Hea, kui laps saab neid kodumaiseid tervistavaid marju proovida ja kui meeldima hakkavad, siis ka iga päev ise noppimas käia.
Loodus ja usinad vanemad, kel koduaed olemas, pakuvad lastele võimalusi korjata endale maiustamiseks erinevaid ande. Meie pere pesamuna on väga nobe noppija. Küll maasikaid kui ka marjapõõsast punaseid ja musti sõstraid. Võtaks karusmarjagi, kui sel tigedikul neid okkaid poleks, mis ettevaatlikuks teevad. Olen õnnelik, et laps saab „oma käega ossi võtta“, kuid täna ehmusin ise ja ehmatas mind väike pesamunagi.
Naabritädi aias kasvab sirelipõõsa seltsis uhke metsviinapuu, mis nüüd kenasti oma lehekasukat sügisvärvidesse seab ja on ilus silmale kaeda ja minul fotohuvilisena tore seda ka pildile püüda. Nende samade lehtede vahel märkasin täna esmakordselt tumesiniseid marju. Ja väike käsi, kes metsas julgelt endale samasuguseid siniseid marju suhu noppis, haaras sealtki ühe. Pahaaimamatult läks käsi kohe suu juurde. Õnneks olin sealsamas ja sain kiirelt selle suhu jõudmise peatada.
Polnud mina varem sel põõsal marju näinud! Kohe tekkis peas küsimus, mis siis, kui ma poleks märganud last marja suhu pistmas? Kui ei tea, tuleb teada saada. Nii Hr. Googel selgitaski, et metsviinapuu marjad võivad põhjustada mürgistust ja neerukahjustusi ainuüksi viie marja söömisel.
Loodus on meie sõber, aga ka sõpra peab tundma. Mõned tema tahud võivad olla kasulikud ainult talle endale, meile inimestele vaid silmailuks. Käin ju väga palju hobikorras loodust pildistamas ja tihti koos lastega. Seega sain õnneliku meeldetuletuse, et nendega koos looduses viibides peavad minul olema silmad ka selja taga, kui ise püüan linnukest oksal kaadrisse saada.
Sügisel erinevad marjad, kevadel erinevad õitsevad taimed – kui palju on selliseid, mis meelitavad väikese inimese neid vaatama. Aga...nemad „vaatavad“ ju suuga! Ja see on koht, mida peab lapsevanem tähtsaks pidama – lapsi ei tohi jätta järelvalveta mängima ka mitte oma esmapilgul „ohutusse“ lille- ega marjaaeda.
Mind raputas see tänane seik valvsusele ja tuletas väga teravalt meelde lapsevanema vastutust oma laste elu ja tervise eest.
Maris
Kas sinu koduaed on väikelapse jaoks ohutu?
