Selle aasta hiliskevadel koos suure kuumalainega leidsime endile uued vahvad suvejoogid. Ühe kohaliku valla kodukohvikute päevalt ja teise laadalt. Täiesti vapustavalt roosat värvi ja karge mulliveega segatud rabarberilimonaadi ning rammusa ja tumeda, koheva vahuga käsitöökalja. Mõlemad naturaalsed ja tervislikud, milledest lapsed olid suisa vaimustuses. Ja mitte ainult enda omad... tuttavate omad ka! Sobivad toredasti nii aiapidudel pakkumiseks, pärast kuuma sauna ja ka lihtsalt niisama soojal suvepäeval januga rüüpamiseks.
Ega ma algul uskunud, et rabarberi punakas-rohelistest rootsudest on võimalik selline imelise värviga nektar välja pigistada. Katsetasin ja proovisin mitut moodi. Esiteks tegin toormahla (koorimata rabarberitükkidele tuleb kallata peale tuline keedetud vesi ja lasta paar tundi seista ning kurnata), mida tuleb tarbida koheselt või sügavkülmutada ning teiseks keetsin mõnusa suhkruse rabarberisiirupi, mille siis koheselt pudelitesse villisin ning säilitan külmkapis või keldris. Mõlemal juhul tuli superilus värv!
Rabarberimahl:
3kg tükeldatud rabarbereid (ära koori, see annab kena roosa värvi)
2l vett (niipalju, et kataks vaevalt rabarbetitükid ära)
500g suhkrut
Haki rabarberivarred väikesteks tükkideks, kuumuta koos veega 5 - 6 minutit, kurna segu läbi tiheda sõela ja vajuta puulusikaga viimanegi tilk välja. Lisa suhkur ja lase uuesti korraks keema, riisu vaht ja villi eelkuumutatud keeratava korgiga pudelitesse. Säilita külmkapis või keldris.
Limonaadi valmistamiseks vala poolele klaasile siirupile sama palju külma mullivett ja lisa maitseks oksake piparmünti.
Minu viimased mälestused tõeliselt maitsvast kaljast ulatuvad aga eelmisesse sajandisse, kui Tartus Rüütli tänava nurgal sai suurest kollasest ratastel vaadist kolme kopika eest nii möödaminnes klaasitäis ostetud. Kalja, kui kosutava suvejoogi taasavastasin nüüd mööda Eestimaa arvukaid laatasid kolades, kus märjukest ostma kutsuvate hõigetele järgnedes pakuti maitsmiseks mitme erineva meetodi järgi valmistatud käsitöökalja. Seisime lastega kuumal suvepäeval keset laadaplatsi, melust väsinud, ülepeakaela tolmused ja kurgud kuivamas, kõigil käes topsitäis külma kosutavat leivakalja. No küll maitses hea!
Küsisin endalt, et miks ma seda ise varem teinud ei ole... ja panin tünnitäie kalja käima! Suurepärase joogi valmistamiseni, mida ka teistele inimestele julgesin pakkuda, kulus muidugi nii mõnigi nö aiataha läinud liiter ja õudusminutid... eriti siis, kui avastasin, et juba parajaks käärinud kaljale võiks ikka veel natuke suhkrut juurde valada. Appikene! Kuidas ma pärast selle lisamist jälgisin hästi kaugelt kööginurgast, kuidas minu 5l tünn ennast lihtsalt tühjaks vahutas...
Kalja valmistamise esimesel katsel tasub tasub proovida valmis kaljavirde konsentraati või pulbrit, sest spetsiaalse leivaga võib kääritamine olla esialgu natuke keeruline ja hirmutav kogemus. Lugege hoolega juhendit ja ajage näpuga järge, liiga pikk käärimisprotsess, paar kraadi kuumem temperatuur ning liigne pärm võivad kogu kupatuse kergeks õlleks muuta...
Omalt poolt soovitan kindlasti kasutusele võtta vähemalt viieliitrine plasttünn või ämber ja proovida kaljategu tumeda suhkruga, mis annab huvitava karamellise meki! Kaljateo juhendi leiad juba kaljavirde konsentraadi purgilt (väga hea on näiteks Maadlex'i konsentraat!)
Omalt poolt soovitan kindlasti kasutusele võtta vähemalt viieliitrine plasttünn või ämber ja proovida kaljategu tumeda suhkruga, mis annab huvitava karamellise meki! Kaljateo juhendi leiad juba kaljavirde konsentraadi purgilt (väga hea on näiteks Maadlex'i konsentraat!)
Kalja käima panemisest valmimiseni kulub u 18 - 20h, villi tumedatesse klaaspudelitesse ja säilita külmkapis.
Lähinädala ilmaprognoosi kuulates tuleks vist pühadeks hoopis suur kannutäis auravat vaarikavarre teed keeta ja otsida jalga vanaema kootud villased sokid...
Vahvat jaanipäeva koos ise tehtud rabarberilimpsi ja vahutava kodukaljaga!
Gerri
Milline on sinu pere lemmik jaanijook?
