Esimese raseduse ajal olin teoorias väga tugev. Teadsin, et sünnitusel peab kuulama oma keha ja laskma lapsel tulla. Kõik täiesti õige aga kuna ma tegelikult ei osanud sünnitusest midagi oodata, siis ei osanud ma selleks ka valmistuda. Pidin olema valmis kõigeks - nii valuvaigistiteks kui ka keisriks. Nüüd mõistan, et ainult teadmisest ei piisa - peab oskama tegeleda oma hirmudega ning õppima juba eelnevalt, kuidas sünnituse ajal end aidata. Teise raseduse ajal otsustasin paremini valmistuda.
Enne teist rasedust hakkasin rohkem tutvuma oma kehaga - alustasin tervislikuma toitumisega, läksin joogasse, liigutasin end rohkem. Hakkasin oma keha armastama sellisena nagu ta oli - venitusarmide ja pehme kõhuga. Kuna ma tahtsin teist rasedust kogeda võimalikult teadlikult ning olin enne rasestumist hakanud tegelema joogaga, siis otsisin endale ka rasedate joogat. Mulle soovitati Urban Yogini Õnnelaboratooriumit, kus just alustas uus teadliku beebiootuse joogakursus. Arvasin, et lähen iga nädal lihtsalt end liigutama aga sain palju rohkema osaliseks. Lisaks rahulikele venitusharjutustele tegime mitmeminutilisi käte hoidmisi, mis aitasid oma jõudu ja väge paremini tundma õppida. Ühtlasi rääkis õpetaja meile kundalini jooga õpetustest raseduse, sünnituse, emaks ja naiseks olemise kohta. See inspireeris mind tohutul määral ning tänu kursusele, õpetajale ja tema raamatule avastasin ma oma naiselikkuse, millega ma rohkem tutvust tegema hakkasin. Siiani on see olnud nii nauditav protsess - võtta enda naiselikkus omaks ning selles kasvada. Käin Õnnelaboratooriumis beebiootaja joogas ka praegu ning saan sealt jätkuvalt palju inspiratsiooni, tuge ja väge.
Beebiootuse jooga kaudu sain teadlikuks ka sünnitoetusest. Olen selle üle ääretult rõõmus, sest tol hetkel oli see täpselt see, mida ma vajasin. Sünnitoetaja ehk doula amet sai mulle kiiresti südamelähedaseks. Tunnen, et sellisest naiselikust toetusest on paljudel naistel, mitte ainult rasedatel, suur puudus. Ma ei teadnud eelnevalt douladest mitte midagi, nüüd on sünnitoetajaid tutvustav perekooli loeng Pelgulinna Perekoolis soovijatele tasuta ning sel sügisel alustab uus doulade koolitamise kursus. Jõudsin üsna kiiresti veendumusele, et mina soovin sel korral enda sünnitusele doulat ning saatuse tahtel sai selleks Karita Mikko. Temaga kohtusime enne sünnitust viiel korral, kus vestlesime minu esimesest sünnitusest, sellega seotud hirmudest, ootustest uuele sünnitusele, suhetest partneri ja vanematega ning muudel teemadel, mis parasjagu üles tulid. Need kohtumised aitasid mul teha rahu asjadega minevikust, mis lahendamata jäämisel oleksid võinud saada järgmisel sünnitusel takistuseks. Ma polnud varem saanud oma esimesest sünnitusest sellisel viisil rääkida. Nii hea oli sellest lihtsalt rääkida, ilma et oleksin pidanud vestluskaaslast mingitest detailidest säästma või end mingil muul moel tagasi hoidma. Sain oma kogemuse lahti mõtestada ning minna sellega vastu uuele sünnitusele.
Minu jaoks oli väga oluline teada, milline on sünnituse kulg - millised on protsessid minu kehas, kuidas laps sünnitusteedes liigub ning kuidas erinevaid faase ära tunda ja end nendes ise toetada. Esimese raseduse ajal käisin küll perekooli loengutes, kuid mul pole meeles, kas sellisel kujul sünnitusest räägiti nagu doula seda meile selgitas. Erinevate piltide abil rääkis ta, kuidas sünnitus algab, millised hormoonid oma tööd teevad, kuidas toimub avanemine, kuidas liigub laps. Nii minu kui mehe jaoks oli hea teada ka seda, kuidas naine sünnituse erinevates faasides käituda võib. Väga tavapärane on olukord, kus naine ütleb, et ta enam ei jaksa ja tahab koju minna. See on heaks indikaatoriks, et enam ei lähe kaua. Soovitan kõigil rasedatel end kurssi viia sünnitusfaasidega ning otsida illustratsioone selle kohta, kuidas laps sünnitusteedes liigub. Julgen arvata, et perekooli loengutes see info ei kinnistunud, sest ma ei osanud oma teadmisi kogemusega kõrvutada. Teise raseduse ajal juba teadsin, mis tunne on sünnitada ning meeldetuletav info oli silmiavav ning rahustav.
Paljudel naistel on hirm sünnituse ees. Kõige rohkem hirmu tekitab teadmatus ning seetõttu on hea õppida oma keha tundma, harjutada erinevaid hingamistehnikaid ja lõdvestumist, tutvuda sünnituse füsioloogiaga ning rääkida oma tunnetest ja hirmudest. Aasta tagasi ilmus Karita Mikko ja Svea Sööti koostöös raamat "Lihtne ja loomulik sünd". Soetasin selle endale alles hiljuti ning tunnen, et pean seda kõigile sünnitajatele ja nende toetajatele jagama. See on õhuke ja lihtne illustratsioonidega raamat, mis kirjeldab sünnituse füsioloogilist ja emotsionaalset protsessi, pakub toetavaid afirmatsioone ning lõdvestumisviise. Ülimalt tänuväärne raamat, mis võiks olla igal last soovival naisel olemas. Raamatut saab soetada võttes ühendust läbi Karita Mikko - Doula Facebooki lehe. Sünnitoetuse ja doulade kohta saab infot SIIT.
Loodan, et tõstan selle blogi läbi teadlikkust sünnitusest ning selle potentsiaalist olla hirmuvaba ja nauditav protsess. Läbi enda kogemuste soovin avada inimeste silmi võimalustele, mis võivad aidata selleni jõuda. Minu enda jaoks on sünnitused olnud nii meeli avardavad ja ilusad kogemused ning soovin seda tunnet kõigile sünnitanud naistele. Hoolimata sellest, kas sünnitatakse loomulikult, esilekutsumise või keisriga - iga sünnitus saab olla kaunis ja ülendav kogemus.
Millised on olnud teie sünnitused? Mida tundsite sünnituse ajal ning kuidas tunnete end nende suhtes praegu?
Kui soovite Anette tegemiste ja mõtetega lähemalt kursis olla, siis külastage ka tema isiklikku blogi: https://thejanette.wordpress.com/
