Mitu aastat tagasi ei teadnud paljud naised, kellega mina kokku puutusin, diastaasist midagi. Õnneks teadlikkus kasvab ning ka ämmaemandad oskavad sellele tähelepanu pöörata. Kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas on raseduse ajal üsna tavapärane nähtus, kuna kõht suureneb ning keha pehmed koed muutuvad hormoonide toimel lõdvemaks. Väike lahknemine esineb iga raseduse ajal. Mõnel juhul tõmbub kõht spontaanselt kokku tagasi aga võib juhtuda ka, et lahknemine on nii suur, et iseenesest tagasi tõmbuda ei saa. See aga ei tähenda, et nii jääbki. Kindlate harjutuste, abivahendite ning nippidega saab kõhulihaseid taastada.
Kuna paljud inimesed ei pruugi teada, mis on diastaas ning ei oska seda märgata, siis võidakse endale kogemata hoopis liiga teha. Kui hoiame oma keha mingeid igapäevaseid toimetusi tehes valesti või teeme trennis valesid harjutusi, siis võime diastaasi hoopis suurendada. Diastaasi korral ei tohi teha harjutusi, mis venitavad kõhtu või mille ajal kõhu sein paisub. Tuleb vältida tavalisi kõhulihaste harjutusi, mis nõuavad lülisamba tõstmist põrandalt. Joogas on mitmeid kõhu venitamise asendeid, mida peaks vältima ning plank on samuti välistatud. Igapäeva elus peaks jälgima oma rühti ning oskama õigesti tõusta ja asju tõsta. Näiteks pikali asendist tõustes peaks end kõigepealt keerama külili ning seejärel kätega end üles lükkama ja last või raskeid asju tõstes ei tohiks kummarduda vaid tuleks kükitada maha ning tõusta jalalihastega püsti tagasi.
Ma teadsin diastaasi kohta juba esimese raseduse ajal. Olin ilmselt kuskilt pereajakirjast kõrva taha pannud info, et Eestis saab sellega abi Kõhukliinikust. Minu esimene laps oli suure sünnikaaluga ja see soodustas kõhulihaste liigset lahknemist. Mu kõht oli üsna vormitu ja suur ning umbes aasta pärast lapse sündi otsustasin Kõhukliinikusse minna, sest iga järgneva rasedusega võib probleem süveneda ning see ei tähenda ainult seda, et kõht on suur ja vormitu. Kui kõhu- ja vaagnapõhjalihased on nõrgad, võivad need põhjustada ka muid muresid - rühiprobleemid, selja- ja vaagnavalud ning surve vaagnas asuvatele elunditele. Võib esineda ka uriinilekkeid ning näiteks emaka allavajumist. Minul on eelnimetatutest kerge rühiprobleem (mis ei põhjusta mingeid valusid) ning raseduse ajal suurenenud surve vaagnaelunditele mis kiirgab valu- ja ebamugavustunnet puusadesse, tuharatesse ning reitesse.
Tookord sain füsioterapeudilt harjutused kõhulihaste taastamiseks, mida ideaalis pidin tegema kolm korda päevas. Enda järjepidevuse puudumise tõttu alati kolme korda ei teinud kuid muutused enesetundes ja kõhu välimuses olid näha ja tunda juba esimese nädala lõpus. Kõhu väljanägemine paranes aja jooksul märgatavalt - mulle tekkis uuesti talje. Enesetunne oli parem - mu rüht paranes ning tundsin, kuidas kogu mu kere on tugevam. Pärast programmi lõppu polnud ma enam nii usin iseseisvalt harjutusi tegema kuid jätkasin nendega veidi ka raseduse ajal. Enne kolmandat rasedust tegin vahelduva eduga harjutusi edasi kuid praegu tunnen väga selgelt, et lihased on nõrgad. Just selle tõttu, et kui ma olen näiteks pikalt jalul olnud või vastupidi - pikalt istunud, siis mul läheb alakeha surve tõttu tursesse ning veedan ülejäänud päeva valutades. Eriti ebameeldiv enesetunne on pärast seksi, sest verevarustus on suurenenud ning selle tõttu suureneb ka surve. See on üks peamistest põhjustest, miks ma otsustasin jälle Kõhukliinikuga ühendust võtta. Ka mu vaagnalihased vajavad tähelepanu - tunnen, et mul puuduvad vastavad teadmised, kuidas efektiivselt ja teadlikult oma lihaseid enne sünnitust veel tugevdada. Kui saan kohtumisel midagi uut ja kasulikku teada, siis kirjutan sellest veel.
Diastaasi tõttu on mu kasvav kõht palju varem näha ning raseduse lõpuks ilmselt üsna suur. Selle tõttu olen saanud kuuendal kuul imestunud kommentaare, et kõht nii suur ja kas ma äkki hoopis kaksikuid ei oota ning pärast sünnitust kuulnud, et kas üks laps jäi veel kõhtu. Selliseid märkuseid pole kuigi meeldiv kuulda aga tore on teada, et see pole paratamatus. Õigete harjutustega saab lihased aegamisi kokku tõmmata ja korsetilihased jälle trimmi ning keha toetama.
Olite te varem diastaasist midagi kuulnud? Kas teil endal on kõhulihaste lahknemist esinenud ning kuidas olete sellega tegelenud?
Kui soovid Anette tegemiste ja mõtetega lähemalt kursis olla, siis külasta ka tema isiklikku blogi: https://thejanette.wordpress.com/
