Tahaksin kohe alguses ära mainida, et kuigi sõna "minimalism" võib luua silme ette pildi tühjast kodust ning askeetlikust eluviisist, siis tegelikult on minimalismil erinevad väljendumisviisid. Minimalistiks peavad end näiteks inimesed, kellele meeldib minimalstlik sisekujundus, kes müüvad kõik oma asjad maha elavad vähimaga, millega võimalik, kes reisivad mööda maailma ning kogu eluks vajalik on seljakotiga seljas. Mis aga neil kõigil ühine on, on see, et soovitakse läbimõeldumalt ning vähemaga hakkama saada. Meie pere eesmärk liigsetest asjadest vabanemisel on avastada end perena. Kõrvaltoimed on säästlikum eluviis, teadlikum tarbimine, selgem meel ja nii edasi.
Me oleme mitu aastat elanud teadmisega, et varsti kolime aga kolmanda lapse sünniga jõudis kohale, et praegusest kodust me niipea kuskile ei lähe ning tekkis vajadus hakata looma Oma Kodu. Olen tihti soovinud, et saaksin kõike nullist teha, just enda käe järgi. Puhas lõuend. See oleks lihtne, seda oleks lihtne nautida. Aga me elame praegu ämma majas, siin on kõik asjad olnud tema käe järgi ning loomine on olnud selle võrra keerukam. Raske on olnud leida viisi, kuidas kõige selle keskel enda kodu leida. Mida võib ja mida ei või, kuidas väikesed asjad vaaaaikselt-vaikselt üldpilti muudavad. Kasvada aina julgemaks ning mitte lasta end tagasi hoida "ajutise kodu" kammitsatel, sest elu peab kogu aeg mõnus olema. Ma ei usu kannatamisesse abstraktse tulevikuõnne nimel. Elu ei tasu liiga tõsiselt võtta.
Niisiis! Tuleb otsekohe härjal sarvist haarata, olevikuõnne nimel. Kodu on vaja korda seada, sest see võtab meilt liiga palju energiat. Liiga palju asju, mis kogunevad valedesse kohtadesse, liiga palju asju, mida ei leia üles, mida ei kasutata, mis lihtsalt tekitavad stressi ja segadust. Eelmise aasta lõpus võtsin viimaks ette Marie Kondo paljukiidetud raamatu "Jaapani korrastuskunst" ning mu ees avanes uus maailm, mida ma teadsin kogu aeg eksisteerivat!
Mind on kogu aeg ärritanud koristamine, sest ükskõik kui palju ma seda teeks, ikka läheb kõik lühikese aja jooksul segamini ning rõõmustavast ümbrusest saab kole stressiallikas. Ma teadsin, et peab olema mingi teine viis - et kodu saab olla funktsionaalne ning püsib ise korras. Ma teadsin, et see peab olema võimalik aga ei teadnud, kuidas alustada.
Ja KonMari meetod laotas väga selgelt vastused mu ette. Lõpuks jõudsid minuni teadmised, millest ma terve täiskasvanuelu puudust olen tundnud. Kuidas oma asju valida, hoida, korrastada ja seda nii, et sa tõepoolest tead päriselt, kus mingi asja koht on ning olukordi, kus avastad jälle, kui palju nodi sul kodus on, ei saa tekkida. Kui ma kujutlen sellist korda meie kodus ette, tunnen ülimat rahu ja soojust. On rohkem õhku ja eelkõige aega. See vabanenud ruum võimaldab meile rohkem aega. Lihtsalt olemiseks. Ma igatsen nii väga perega koos istumist ruumis, mis on mõnus meile kõigile ja kus rõhk on koos olemisel. Vestlemisel ja kuulamisel, mängimisel ja kaisutamisel, toidu nautimisel ja raamatute lugemisel.
Lastega peredes tekkib tihti tüli just koristamise pärast, ka meil. Laste mänguasjad erinevates tubades laiali, asjad on organiseerimata, tihti ajavad erinevad korvid üle ääre. Ja kõige parem on see, et lapsed peavad koristama, sest need on ju nende asjad. Tegelikkuses on enamus asjad kellegi teise ostetud või kingitud. Asjad, mida nad ise ei ole palunudki. Ja nüüd vanemad käsivad neid koristada. Oeh! Niimoodi on kõigi elu ju palju raskem!
KonMari meetodi üks põhitõde on see, et need asjad, mis sul on, pakuksid sulle rõõmu. Jah, on asju, mis on vajalikud ja ei paku ilmtingimata rõõmu aga riided, mänguasjad, raamatud, kaunistused ja sisustus - asjad, mida sa näed ja katsud kui mitte igapäevaselt, siis nädala sees ikka, peaksid pakkuma sulle rõõmu.
Oleme alustanud oma perega vähendama kodusolevaid asju ning mõtlema, kuidas paremini ruumi ära kasutada, kuidas rõõmustavaid asju paremini hoiustada. Alustasime kodust aga minimalistlik mõtlemine imbub vaikselt kogu meie elustiili ning peegeldub selles, kuidas me tarbime, keskkonda suhtume ning milliselt oma aega sisustame.
Järgmises postituses kirjutan muutustest lastetoas, sest see on meil kõige rohkem muutunud ning jätkab muutumist.
Kui soovid Anette tegemiste ja mõtetega lähemalt kursis olla, siis külasta ka tema isiklikku blogi: https://thejanette.wordpress.com/
