Kui perre sünnib beebi, muutub kogu igapäevane elu tundmatuseni. Kuigi selles elumuutuses on palju imelist ja võrratut, paneb see paratamatult proovile mehe ja naise vahelise suhte. Kuigi Stina ja Reigo on endiselt kokkuhoidev ja armastav paar, tunnistavad nemadki, et situatsioon on uus ja vahel väsitav.
Perekeskuse “Sina ja Mina” psühholoog ja pereterapeut Kadri Järv-Mändoja annab nõu, kuidas muutunud olukorraga toime tulla.
Lähedust jääb vähemaks
Väga oluline on endale aru anda, et pinged käivad suhte juurde. Seega on raskem neil paaridel, kellel on idealiseeritud ettekujutus sellest, milline elu pärast lapse saamist välja võiks näha. Sageli tuntakse, et pärast lapse sündi ei ole suhe partneriga enam nii lähedane kui varem.
Põhjus selleks on lihtne - kui varem oli aega nii iseendale kui ka paarisuhtele, on nüüd lisandunud uus, vanema roll, mis võtab enda alla enamuse ajast. Sellega tuleb arvestada ning üritada siiski leida pisutki aega nii endale kui suhtele. Hea uudis on see, et kui laps suuremaks sirgub, tekib ka vanematel rohkem võimalust enda ja oma suhtega tegelemiseks.
Miks paljud paarid pärast lapse saamist lahku lähevad?
Väga tihti juhtub, et paar läheb lahku perioodil, mil lapsed on veel väikesed. Põhjuseks võib olla see, et pärast lapse saamist jääb paarisuhe tahaplaanile. Mees keskendub näiteks tööle ja naine lapsele ning ettekäändena tuuakse, et võimalust privaatseks koos olemiseks lihtsalt pole. Kuigi seda aega on tõepoolest vähem kui enne lapse saamist, on seda aega alati ise juurde „tekitada” võimalik.
Tihti kujutavad „noored” vanemad endale ette, et nad peavad iga hinna eest alati ise hakkama saama, kuid tegelikult on hädavajalik, et nii emal kui isal oleks vahepeal kasvõi paar tundigi võimalus kodusest elust eemal olla.
Kui tekib võimalus koos privaatselt aega veeta, tasub mõneks ajaks lapsega seonduvad asjad täielikult peast visata ning rääkida teistest enda jaoks olulistest mõtetest ja tunnetest.
Kuidas olla valmis ema- või isarolliks?
Väga paljud värsked vanemad põevad ka selle pärast, et nad ei ole enda meelest veel vanemaks olemiseks valmis. Tegelikult polegi võimalik isaks või emaks „kasvada” kuidagi teisiti kui lapse kasvatamise protsessi käigus. Seega ei tasu selle pärast muretseda – kõik need asjad tulevad loomulikult.
Mõnikord võib probleemiks olla ka see, et isa küll sooviks beebiga rohkem tegeleda ja lähedasemaks saada, kuid ema takistab seda endalegi märkamatult. Selle põhjused võivad olla erinevad, näiteks ema ei soovi tööl käivat meest veel lisaks kodus koormata ning leiab, et säästab sellega meest. Või siis pahandab naine mehega, et lapsele ei saanud selga need riided, mida ema ette kujutanud oleks vms. Tegelikult peaks naine üritama sellisest käitumisest lahti lasta, sest see takistab lapse ja isa vahelise suhte tekkimist.
Psühholoog Kadri rõhutab, et juba last oodates on oluline oma ootuseid mitte liialt kõrgeks seada, sest vanemaks saamisel on palju kontraste ning see mõjutab nii meest kui naist. Üsna sageli juhtub seda, et mõnda aega pärast sünnitust ei suuda värske ema oma lapse suhtes ühtki emotsiooni tunda ning see tekitab hirmu ja süütunnet. Tegelikult on see normaalne, sest ema on sünnitusest ja elumuutusest sedavõrd väsinud. Ka on tavalised väga suured meeleolumuutused ning mehel võib olla raske mõista, miks naine näiteks täiesti ilma põhjuseta nutma hakkab. Ka siin on oluline teada, et see on täiesti normaalne ja mööduv nähtus.
Kuidas tülitseda?
Kui tekib tüli või arusaamatus, on kõige parem oma emotsioonidest rääkida läbi mina-sõnumi. Tavaliselt kipume me kasutama sina-sõnumit, näiteks: sina tegid, sina solvasid, või midagi muud taolist. See tekitab teises pooles automaatset enesekaitset, sest ta tunneb, et teda süüdistatakse. Kui see sõnastada ümber teisiti ja rõhuda sellele, mida sina tunned, on teisel poolel lihtsam kuulata sinu jutu tegelikku mõtet.
Suhte hoidmise nimel on kõige olulisem tahe probleeme lahendada, asju kohe läbi rääkida ja selgitada. Ning kui tekib tunne, et kõik elus toimuv käib sedavõrd üle pea, et sellega ise toime tulla võimalik pole, pöörduda julgelt psühholoogi või suhtenõustaja poole.
