Ravimiamet avalikustas eile 2018. aastal laekunud vaktsiinide võimalike kõrvaltoimete teatised. Paraku tekkis kahel beebil ka väga tõsine kõrvaltoime – nad haigestusid tuberkuloosi. Üks neist lastest suri.
Sünnitusmajas tuberkuloosi vastase vaktsiini saanud beebi haigestus neljakuusena leukeemiasse ehk verevähki. Vähk langetas lapse immuunsust sedavõrd, et tema keha ei tulnud vaktsiiniga saadud nõrgestatud tuberkuloosibakteriga toime. Laps haigestus tuberkuloosi ja suri sellesse aasta ja kahe kuu vanusena.
Sünnitusmajas saadud vaktsiinist haigestus tuberkuloosi teinegi imik. Ka tema haigestus neljakuusena immuunsüsteemi kahjustavasse, immuunsust alandavasse haigusesse (granulomatoostõppe), mille tõttu keha ei tulnud nõrgestatud tuberkuloosibakteritega toime. Ta saab jätkuvalt tuberkuloosivastast ravi.
On teada, et kuna tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse nõrgestatud, kuid elusate haigustekitajatega, on see vaktsiin vastunäidustatud immuunpuudulikkusega inimestele. Need lapsed olid aga sündides terved, immuunpuudulikkus tekkis hiljem.
Kas kõigi vastsündinute tuberkuloosi vastu vaktsineerimine tasub end ära?
Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika komisjon hakkab nüüd Ravimiameti ettepanekul hindama, kas kõigi vastsündinute tuberkuloosivastane vaktsineerimine on ikka põhjendatud?
Küsimus on, kas suurem on kõigi laste vaktsineerimise lõpetamise järgselt tuberkuloosi leviku ja sellesse haigestumise risk, või kõigi laste vaktsineerimise korral immuunsüsteemi häire tekke ja seetõttu vaktsiinist tuberkuloosi saamise risk.
Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab vaktsineerida kõiki imikuid tuberkuloosi vastu riikides, kus tuberkuloosi esmahaigestumisi on üle kümne juhtumi 100 000 elaniku kohta. Riikides, kus tuberkuloosi esineb alla kümne juhtumi 100 000 elaniku kohta, võiks kaaluda ainult tuberkuloosi haigestumise riskirühma kuuluvate imikute vaktsineerimist.
Eestis haigestus Ravimiameti andmeil 100 000 elaniku kohta 2017. aastal 11,1 inimest ja 2018. aastal 9,1 inimest. Seega oleme jõudmas piirini, kus võiks kaaluda ainult riskirühma vaktsineerimist.
Teisalt pole tegemist otsusega kergete killast, selgitas Ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juhataja Maia Uusküla. Tuberkuloos on väga raske haigus, ning kummatigi on just Eestis kõrge ravimite suhtes resistentse tuberkuloosi levik. Väikelastel kulgeb tuberkuloos eriti raskelt. Eelkooliealised lapsed võivad haigestuda tuberkuloossesse meningiiti (ajukelmepõletik). Ainult ühe aastakäigu statistika pealt tõsise otsuse vastu võtmine on riskantne. Samuti on väga keeruline välja selgitada, millised vastsündinud kuuluvad riskigruppi, keda siis vaktsineerida.
Ülevaatega kõigist 2018. aastal Ravimiametile teatatud ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimetest saab tutvuda SIIN.
