Internetis tiirleb uus valeinfol baseeruv uskumus, et K-vitamiini pole tegelikult olemas ja seega pole seda vaja ka beebidele sünnitusmajas süstida.
Mis on K-vitamiin?
K-vitamiin on täiesti olemas ja see on üks ainetest, mida meie keha vajab, et verel oleks hüübimisvõime - st verejooks peatuks. Inimesed saavad K-vitamiini tervislikust toidust (köögiviljadest ja rohelistest lehtedest) ning headelt bakteritelt, kes meie soolestikus elavad.
K-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille olemasolu ja seos vere hüübimisega avastati 1929. aastal. Kuna hüüve on taani keeles koagulatsioon, siis sai avastatud aine nimeks K-vitamiin.
K-vitamiinil pole mingit seost kaaliumiga, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on K.
Miks süstitakse vastsündinutele K-vitamiini?
Beebid sünnivad sisuliselt steriilse soolestikuga. Platsentabarjääri läbiv K-vitamiini kogus on väike. Seega sünnivad beebid väga vähese K-vitamiini varuga. Ka rinnapiimas on K-vitamiini väheses koguses. Seetõttu on beebidel ilma meditsiinilise sekkumiseta K-vitamiini puudus kuni umbes kuuekuuseks saamiseni.
Seetõttu süstitakse beebidele sünnitusmajas ühekordne annus K-vitamiini, mis kaitseb neid esimesel kuuel elukuul K-vitamiini puudusest tingitud verejooksude eest. Beebidel, kes K-vitamiini süsti ei saa, on 81 korda suurem tõenäosus vitamiinipuudusest tingitud verejooksu tekkeks. Veritsust, mis tekib K-vitamiini vaegusest või hüübimissüsteemi ebaküpsusest, nimetatakse K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagiaks (KVDH).
Ning neile, kes väidavad, et meditsiiniline sekkumine pole loomulik ning inimesed elasid tervena ka enne K-vitamiini süsti leiutamist, tasub meenutada, et 20. sajandi alguses ehk enne tänapäevase meditsiiniabi algusaega oli vastsündinute suremus ligi 160 beebit 1000-st. Kui elaksime meditsiiniliste sekkumisteta, oleks elu küll "loomulikum", kuid nii emade kui laste suremus oleks märkimisväärselt suurem.
(Allikas: IFL Science)
