Tere taas kõik see armas pere!
Vahepeal on talvest saanud kevad, mida me kõik nii kaua ja kannatlikult oodanud oleme. :) Tegelikult aga tahan ma Teile natukene rääkida kuidas meil läinud on.
Mia on tänase seisuga juba 39 päevakest vana ja kasvab mühinal. Pean ütlema, et lausa uskumatu rõõm on igal hommikul ärgates enda kõrval magamas näha seda pisikest taevaimet. Ja päevast-päeva näha milline on areng võrreldes eelmise päevaga. Emaks olemine on ikka imeline küll.
Oleme juba omal nahal saanud tunda esimesi koolikuid, kuid pean nentima, et gaasid mis panid mu lapse õhtuti röökima, nagu keegi piinaks teda tekkisid Apovit D-vitamiini tilkadest. Meie igaõhtune põrgu, kus tahtsin tihtipeale isegi nutta, sest abitus oma last aidata on lihtsalt jube. Näha kuidas ta nii südantlõhestavalt lihtsalt nutab ja nutab, ise juba näost punasem kui peet ja saab vaevalt, et hingata, tahab lihtsalt pisara silma kakkuda ja teeb meeletut meelehärmi. Hakkasin mina siis sõrmega jälge ajama, et mida ma siis nii hullu söön, et mu laps sellises vaevas peab õhtuti olema? Jätsin menüüst välja saia, sibula, küüslaugu, pasta jne. Paljud toiduained asendasin aga kasu mis ma sellest sain oli vaevumärgatav, sest see jant jätkus ja jätkus. Ajude vahelt tuli mul vist juba musta suitsu sellest mõtlemisest, et mis ma veel teha saan või millest see asi nii hull on? Mõtlesin, mis ma mõtlesin aga välja mõtlesin. D-vitamiini tilgad olid need kus paar päeva peale esimest andmist meil need koolikud tekkisid. Nüüd kus pole neid tilku andnud on laps vana rahu ise ja magab rahulikult sel ajal mil muidu oli põrgu meil kodus. Nüüd ei jää midagi muud üle kui lasta perearstil väljakirjutada retsept ja uued tilgad osta, lootes, et need sobivad meile paremini. :) Närv puhkab ja süda on rahul, et lapse ei piinle enam ja uni on rahulik.
Jätkuvalt kiidan oma elukaaslast kes on lihtsalt nii lahe ja armas oma isarollis. Miale endale meeldib väga issiga koos laliseda ja nägusi teha. Õhtuste koolikute ajal oli issi rinnal kõige parem, sest just seal tuli ühel hetkel ka mõneks hetkeks vaikus, kui tõesti parasjagu suurest väsimusest korraks ei suikunud.
Kõike ilusat Teile kallid emmed meie pere poolt ja nautige kevadet! ;)
