Emmede Klubis ilmus mõnda aega tagasi artikkel vaktsineerimisest. Artikli Facebooki viite kommentaariumis selgus, et ka meie lugejatel on vaktsineerimise teemal palju küsimusi, hirme ja ebauske. Toome välja levinumad vaktsineerimise müüdid ja Terviseameti vastused neile.
Müüt: Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida.
Tegelikkus: Kuna vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud (nõrgestatud) haigustekitaja või selle osakesi, siis ei põhjusta vaktsiin üldjuhul haigestumist. Väga harva võib näiteks rota viirusvaktsiini järgselt lapsel kõht lahti olla (eelmisel aastal juhtus seda kolmel korral, samas vaktsineeriti tuhandeid kordi). Väga harva esineb vaktsiinidel kergeid kõrvaltoimeid. Need asjad on aga organismile tunduvalt leebemad, kui haiguse läbi põdemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui raskelt keegi haigust põeb ja millised võivad olla selle tagajärjed - näiteks mainitud rotaviirus võib tekitada lapsele tõsise vedelikukaotuse, mis võib arstiabi saamata jäämisel ka surmaga lõppeda.
Kummatigi levitab nakkushaigust põdev inimene haigusetekitajaid teistele inimestele edasi - ka väikestele lastele ja immuunkompromiteeritud inimestele, kellele haigus võib olla ohtlik. Vaktsineeritud inimene ei haigestu ja seega ka ei levita haigustekitajaid.
Müüt: Vaktsiinidest pole mingit kasu
Tegelikkus: Inimesel on raske tunnetada kasu või tulu sellest, mida ta ei saa silmaga näha või käega katsuda. Tänu vaktsineerimisele on mitmed ohtlikud nakkushaigused nii maailmas kui Eestis taandunud või esineb neid väga harva. Tänu vaktsineerimise edule ei ole tänane lapsevanem oma silmaga näinud väga raskeid haiguseid nagu rõuged või lastehalvatus, kuid just selsamal põhjusel - pole ise ohtu näinud - ei osata vaktsineerimisest saadavat kasu ka vääriliselt hinnata. Hinnanguliselt säästetakse tänu vaktsineerimisele maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu aastas. See on väga suur kasu.
Müüt: Pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei esine.
Tegelikkus: Paljusid haiguseid, mille vastu vaktsineerime, ei esine täna Eestis just sellepärast, et piisav osa ühiskonnast on vaktsineeritud. Kui lõpetaksime vaktsineerimise, hakkaksid ka haigused uuesti levima. Nakkushaigused ei tunne riigipiire. Tänases globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul haigustekitajate levik suvalisest maailma paigast teise. Vaktsineerimata lapse jaoks piisab ühest turistist, kes toob haiguse välismaalt kaasa.
Müüt: Vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise.
Tegelikkus: Ohutute nakkushaiguse vastu ei ole vaktsiine välja töötatud. Me vaktsineerime ainult haiguste vastu, mille puhul vaktsineerimise kasu (mittehaigestumine) on suurem kui kahju (kaasneda võivad kõrvaltoimed). Üldjuhul on vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed kerged ja kiiresti mööduvad, samas kui haigused, mille vastu vaktsineerime, on raske kuluga. Kõige tavalisem vaktsineerimise kõrvaltoime on süstikoha punetus, valulikkus ja turse ning kerge palavik. Nakkushaiguse poolt põhjustatud sümptomid on sootuks raskemad ning võivad organismile põhjustada püsivaid kahjustusi või isegi surma.
Soovitame võrrelda kõrvaltoimete esinemist ja tõsisust nende nakkushaiguste esinemise ja tõsisusega, mille vastu vaktsineerime. Tõsistest kõrvaltoimetest, mis võivad olla seotud vaktsineerimisega, teatati eelmise aasta jooksul 6 korral: kahel korral ei toiminud vaktsiin ja inimene jäi siiski grippi, mille vastu oli vaktsineeritud; ühel korral tekkis lööve mille ravimiseks laps vajas allergiarohtu ja hormoonsalvi, ühel korral tekkisid lapsel nutukrambid, ühel lapsel tekkis lümfisõlmepõletik ja ühel korral haiglaravi vajanud turse. Ükski juhtum ei lõppenud pöödrumatute kahjustuste ega surmaga.
Lastehalvatust, mis teadupärast võib lõppeda igavese halvatuse või liikumispuudega, esines viimase epideemia korral 1958. aastal 986 inimesel. Rõugeid, mille tagajärjeks on kolmandikul juhtudest surm, ülejäänutel aga igavesed armid näol ning harva ka pimedaks jäämine või jäsemete deformatsioonid, diagnoositi Eestis suurima puhangu ajal 1920. aastal 435 inimesel.
Müüt: Vaktsiinide kõrvaltoimeid üritatakse varjata.
Tegelikkus: Mitte ühtegi registreeritud kõrvaltoimet ei varjata. Kõik teadaolevad vaktsineerimisega kaasneda võivad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiinipakendi infolehes, mis on kõigile avalikult kättesaadav ja millega on patsiendil kasulik tutvuda. Alati on võimalik küsida täpsustusi oma perearstilt või -õelt. Ravimiamet avalikustab kõik vaktsiinide kasutamisest tekkinud kõrvaltoimed iga aasta oma kodulehel (www.ravimiamet.ee). Näiteks 2015. aastal esinenud kõrvaltoimeid saab lugeda SIIN.
Vaktsineerimisjärgse tervisehäda tekkimisel tuleb sellest teavitada oma arsti või õde, sest ainult nii saab kõrvaltoime registreeritud. Arst või õde edastab kõrvaltoime teatise Ravimiametile ja vajadusel müügiloa hoidjale. Ravimiamet analüüsib saabunud teatisi ja edastab need üle-euroopalisse andmebaasi ning Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO), kus koguneva info alusel saab teha järeldusi ravimite toimete ja võimalike ohtude kohta.
Müüt: Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid.
Tegelikkus: Vaktsiinid sisaldavad peale haigustekitaja osakeste ka üliväikestes kogustes abiaineid. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu on toodud ravimi pakendi infolehes - igaüks saab ravimi koostise läbi lugeda ja veenduda, et seal ei ole ohtlikke aineid. Abiained lisatakse vaktsiinidele selleks, et tagada nende tõhusus ja ohutus. Kõik vaktsiinid läbivad enne müügiloa saamist põhjaliku kontrolli, sh inimuuringud. Ravimite ohutust jälgitakse rutiinselt ka pärast selle turule tulekut. Ükski Euroopa või Eesti ravimiameti müügiloaga vaktsiin ei sisalda inimorganismile ohtlikus koguses abiaineid ega muid ühendeid.
Müüt: Vaktsiinid on mürgised ja sisaldavad elavhõbedat.
Tegelikkus: Elavhõbeda-müüt on levinuim vaktsineerimisega seotud valeuskumis. Mitte ükski Eestis kasutatav immuniseerimiskava vaktsiin ei sisalda elavhõbeda ühendeid!
Elavhõbedat ennast ei sisalda üldse ükski vaktsiin. Vanasti lisati (ja harva lisatakse ka praegu) vaktsiinidele säilivuse tagamiseks elavhõbeda ühendit etüülelavhõbedat ehk tiomersaali, kuid kordame - Eesti riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid seda ei sisalda. Kusjuures etüülelavhõbeda sisaldust hakati vähendama ja kasutamine lõpetati pelgalt inimeste hirmude tõttu.
Müüt: Vaktsineerimine koormab ja nõrgestab organismi, rikub immuunsüsteemi ja muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks.
Tegelikkus: Vaktsineerimine ei nõrgesta organismi ega muuda inimest teistele haigustele vastuvõtlikumaks. Kuidas saaks vaktsineerimisel organismi viidavad nõrgestatud haigusosakesed langetada inimese vastupanuvõimet haigustele? Vastupidi, vaktsineerimine tugevdab immuunsüsteemi - aitab tal paremini hakkama saada vaktsiin-välditava haigustega. Immuunsüsteem on äärmiselt võimas ja mitmetasandiline, ning on võimeline korraga reageerima suurele hulgale organismi sattunud võõravalkudele ning muudele antigeenidele.
Meie organismi satub läbi hingamisteede, seedetrakti ja muul viisil loomupäraselt kogu aeg miljardeid mikroorganisme. Inimese immuunsüsteem peab saama ja saabki igapäevaselt nende võõrorganismidega hakkama: meie organism kahjustab neid mikroorganisme enne, kui nemad jõuavad meie tervist kahjustada. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on vähem kui 25 antigeeni. Kuidas peaks inimese organismi nõrgestama 25 antigeeni, kui organism saab hõlpsalt hakkama miljardite mikroorganismidega? Ning võrdluseks: kui liitvaktsiinis on 25 antigeeni, siis ükes läkaköha põhjustavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni.
Vaktsineerimine kaitseb kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse.
Müüt: Pärast vaktsineerimist haigestudes kulgeb haigus raskemalt.
Tegelikkus: Pärast vaktsineerimist võtab immuunsuse teke aega sõltuvalt vaktsiinist paar-kolm nädalat. Kui inimene peaks haigustekitajaga kokku puutuma enne immuunsuse kujunemist, kulgeb kõik nii, nagu ei oleks teda vaktsineeritud. Haiguse kulg ei ole millegi poolest raskem, kui see oleks olnud vaktsineerimiseta. Kui inimene ikkagi haigestub hiljem nakkusesse, mille vastu ta on vaktsineeritud, kulgeb haigus kergemini - näiteks kui rotaviiruse vastu vaktsineeritud laps peaks mingil põhjusel siiski rotaviirusesse jääma, siis põeb ta haiguse läbi tunduvalt kergemalt.
Müüt: Vaktsineerimine tekitab raskeid haigusi.
Tegelikkus: Vaktsineerimist on üritatud sageli seostada mitmete haiguste ning tervisehädadega, kuid teaduspõhisele meditsiinile toetuvad uuringud ei ole ühtegi seost leidnud! Vaktsineerimisel ei ole põhjuslikku seost ajukahjustuse, autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, diabeedi, imikute äkksurma, astma jt haigustega.
Müüt: Vaktsiinid on suur rahaallikas.
Tegelikkus: Jah, vastab tõele, et vaktsiinide, nagu ka kõikide teiste ravimite tootmine, on äriline tegevus. Äriettevõtted, kes ravimeid toodavad, teenivad suurt kasumit. Kuid vandenõuteooria, mille järgi vaktsiinide tootmise eesmärk on lihtsalt raha teenida või inimesed vaktsineerides haigeks muuta ja siis ravi pealt raha teenida, ei vasta tõele ega ole loogikaga kooskõlas.
Haiguste ennetamine on alati odavam kui haiguste ravimine. Ravimitööstus teenib vaktsiini müügi pealt palju vähem, kui teeniks vaktsiinvälditava nakkushaiguse ravimiseks vajalike ravimite pealt! Seega oleks ravimitööstusel majanduslikust seisukohast tunduvalt kasulikum vaktsiine mitte toota. Et ravimitööstuse toodetavad vaktsiinid oleksid koostiselt ohutud, kaitseksid inimest ja ei kahjustaks tervist, kontrollivad pidevalt riiklikud ravimiametid ja Maailma Terviseorganisatsioon. Enne, kui vaktsiin turule jõuab, peab see läbima meeletu hulga katseid. Ka siis, kui vaktsiin juba turul on, kontrollitakse seda rutiinselt.
Maailmas puuduvad seni tõhusad ja ohutud vaktsiinid mitmete raskete nakkushaiguste vastu nagu HIV, malaaria jm. Kui nende haiguste vastu oleks vaktsiin, säästetaks ravikuludelt miljoneid eurosid aastas. Vaktsineerimine vähendab ravimitele kuluvat raha.
(Allikad: Terviseamet, Emmede Klubi)
Kas sinul on vaktsineerimise kohta küsimusi või kahtlusi? Küsi julgelt - anname oma parima, et aidata leida tõenduspõhine vastus :)
