Mitte iga abivahend ei sobi lapsekandmiseks ja ka õigete vahenditega on võimalus kanda siiski viisil, mis teeb pigem kahju kui kasu. Lapsekandmise edendaja Britt Ernewein ja lapsekandmisnõustaja Kadri Viirand annavad Briti blogis nõu, kuidas vältida levinud vigu lapse kõhukotis või linas kandmisel.
"Juhul kui seda teha õigesti, on sellel meeletult suur kasutegur nii vanemale kui ka lapsele," kirjutab Britt. "Ainuüksi põhimõttest, et hops, viskan lapse kotti või linasse, ei piisa."
Last kantakse näoga kandja poole. Paljud lapsevanemad kannavad last kotis või linas n-ö nägu maailma poole, öeldes, et lapsele meeldib sedaviisi rohkem. "Ma ei taha kõlada pealetükkivalt, aga ma tõesti usun, et last annab harjutada," vastab Britt selle levinud mure peale.
Tegelikult näeb suurem laps maailma väga hästi ka olles seotud puusale või seljale nägu kandja poole. Väiksemale aga ongi turvaline kontakt kandjaga maailma vaatamisest tähtsam.
Last ei tohi kanda nägu väljapoole, sest see jätab ta selja sunnitud asendisse. Näoga ema poole kantavad beebid toetavad pea väsides ema rinnale, jälgivad maailma sedasi puhkeasendist või tukuvad. "Aga mida peab tegema beebi, kes on seotud nägu väljapoole? Kas viskama pea taha, mis on seljale ja kaelale üsna koormav, või langetama pea rippu, mis on hoopiski ohtlik, kuna võib kinni suruda hingamisteed?" selgitab Britt. Kui ema lapse nägu ei näe, võib tal ka lapse seisukord märkamata jääda. Lapse nägu peaks olema kandjale kogu aeg nähtav.
Järgmiseks aspektiks on lapse ülestimuleerimine. Nende pisikeste tegelaste jaoks on maailm väga uus ja huvitav. Kõik helid, lõhnad, mööduvad inimesed, loomad, vilkuvad reklaamid. Liiga palju sellist infot väsitab beebit, ja mitte heas mõttes. Nägu kandja suunas saab laps piisavalt stimulatsiooni, nägu maailma suunas aga liiga palju.
Kolmas tähtis asi on see, et kandes last nägu väljapoole ei ole võimalik asetada last nn konnaasendisse. Konnaasend tähendab seda, et laps peab alati olema toestatud põlvest põlveni. "Ei mingit rippumist viisil, mis jätab kogu raskuskeseme lapse jalgevahele," toonitab Britt. Selline rippuv asend mõjub lapse puusadele väga halvasti ja võib tekitada puusa düsplaasiat.
Lapse liiga lõdvalt ja liiga madalale sidumine on enimlevinud vead, mille tõttu alaselg ja õlad valutama hakkavad. Enda selja säästmiseks tuleb jälgida, et lapse tagumik ei tohi kunagi jääda kandja nabast allapoole. Laps peaks olema piisavalt kõrgel, et talle vaevata peale musi teha. Ka peab lina peab olema pingutatud piisavalt tihkelt, et see last toetaks – ta ei tohi linas vajuda kössi, et tema õhuliikumine kuidagi raskendatud oleks.
Nägu kandja suunas ja konnaasendis lapse kandmiseks sobivad mitmed erinevad vahendid: spetsiaalne kõhukott (näiteks Ergo Baby, aga mitte Babybjörn), ruutlina, rõngaslina, trikotaažlina ja kootud lina.
Kas Sina kannad oma last? Millises suunas jääb lapse nägu?
