Rasedus, sünnitus ja lapsevanemaks saamisega seotud elumuutused võivad olla naise jaoks enam kui stressirohked sündmused. Seda eriti praegusel ajal, mil raseduse jälgimine on vähendatud ning sünnitamas käia ja beebiga sünnitusmajas viibida tuleb ilma tugiisikuta.
Kuid kas stress mõjutab ka imetamist? Kas rinnapiim võib suure muretsemise või kurvastamise tagajärjel tulemata jääda või ära kaduda? Palusime selgitada imetamisnõustajal Rael Ojasool.
Nõustaja sõnul ei mõjuta stress otseselt rinnapiima teket, kuid võib mõjutada piimavoolu ehk seda, kas beebi piima rinnast ka kätte saab. Nimelt mõjutavad imetamist peamiselt kaks hormooni: prolaktiin ja oksütotsiin. Lihtsalt öeldes aitab prolaktiin kaasa piima tekkimisele ja oksütotsiin aitab piimal rinnast välja voolata. Stress ei mõjuta prolaktiini tööd, kuid mõjutab oksütotsiini tööd.
Emapiim tekib prolaktiini abil rindades siis, kui rinda stimuleeritakse. Lihtsalt öeldes: mida rohkem beebi imeb, seda rohkem piima tekib. Ema võib olla stressis, mures, närviline, kuid kui ta jätkab beebi sagedasti rinnale imema panemist, siis vallandub kehas ka prolatktiin ja tekib piima, nendib Ojasoo.
Piima kogust võib stress kaudselt mõjutada siis, kui ema vaimne seisund ei võimalda tal endal piisavalt süüa ja juua - näiteks on ema nii kurb või murelik, et unustab enda eest hoolitseda. Imetamise ajal vajab ema palju vedelikku, ja kui ema kehal pole piima tootmiseks piisavalt n-ö toorainet, siis võib ka piima kogus väheneda.
Samuti võib stress piima kogust kaudselt mõjutada juhul, kui stressirikas olukord takistab emal beebit piisavalt tihti rinnale panemast - näiteks ei ole emal beebiga tegelemiseks jõudu-jaksu või peab ta tegelema oma beebi asemel hoopis stressirikaste probleemide lahendamisega.
Imetamise ajal on oluline rahuneda
Küll aga võib stress nõustaja sõnul pärssida piimavoolu. Kui ema on ärevil, siis ei teki piimavoolu jaoks tarvilikku oksütotsiini piisavalt ja piim ei tule hästi rinnast välja, beebi ei saa seda imedes kätte.
Abiks on kõik levinud rahunemisvõtted: rahustav hingamine, imetamise ajal rahustava muusika või juhendatud meditatsioonide kuulamine jms. See ei võta meie elust stressi ära ega ravi depressiooni välja, kuid see aitab meie kehal käesolevas hetkes rahuneda ja piimal voolama hakata.
Muidugi on lisaks imetamise ajal rahunemisele oluline tegeleda ka stressi leevendamisega oma elus üleüldiselt. Abi on nii oma lähedaste kui ka suuremate haiglate juures töötavate raseduskriisinõustajate või perearstiga rääkimisest. Uuringutes on leitud, et pikaajaline stressi all kannatamine võib lisaks ema enda tervisele mõjutada ka beebi tervist. Nimelt jõuab stressihormoon kortisool läbi rinnapiima ka beebini. Kummatigi on beebid nagu pisikesed käsnad - mida tunneb ema, seda kipub tundma ka beebi.
Kusjuures - imetamine võib mõjuda stressile rohkem kui stress imetamisele! Nimelt, kuna imetamise ajal vabanevat oksütotsiini nimetatakse ka õnnehormooniks, siis aitab imetamine ema stressi, ärevust, muret ja muid negatiivseid tundeid vähendada. Seda muidugi juhul, kui stressi allikaks pole imetamine ise.
Paljude emade jaoks on lapse rinnaga toitmine esialgu keeruline katsumus. Siin aitab teadmine, et imetamine on õpitav oskus. Kui tahaksid oma lapsele rinnapiima pakkuda, kuid tunned, et vajaksid sel teekonnal veidi abi, siis kirjuta julgelt Facebookis Rael Ojasoo või e-posti aadressile rael.ojasoo@gmail.com.
Kas Sina oled märganud, et stressirikkal perioodil läheb imetamine visamalt - beebi saab justkui vähem piima kätte?
