Ema iseloom ennustab rinna või pudeliga toitmise valikuid

Minu meelest propageeritakse rinnaga toitmist liialt. Mul on meeles lugu mida foorumist lugesin kus ema rääkis sellest kuidas ta kuid läbi pisarate ja valu lapsele rinda andis ise igakord nuttes ning nüüd selle kogemuse pärast ei taha enam teist last niipea.
Minu meelest on lapsejaoks tähtis õnnelik ema kes suudab lapsele naeratad ja on rõõmus. Seda aga ei ole ema kes imetab läbi pisarate.
See seos, et hea ema annab rinda ja halb ema ei anna on natuke liiga promotud😀
Samas on ka palju neid kes annavad liiga kergesti alla või siis ise tekitavad olukorra kus laps enam rinda ei taha nt. tihe pudelist toitmine.

Minu arust on õige teha nii, nagu ema ise heaks arvab. Kui rinna andmine tekitab stressi, siis see ju ei ole oapsele hea ja las siis laps saab pudelit ja mõlemad õnnelikud. Ise olen pidanud õigeks, et annan rinda seni, kuni laps saab aastaseks ja siis võõrutama hakata. Aga olen ka mina andnud vahepeal pudelist juurde.

Mina andsin ka pojale 1a4kuud rinda. Mingi 1 või 2 nädalat peale lapse sündi tundsin et piima on vähe, siis andsin pudelist juurde aga see oli ääretult tüütu töö. kahjuks jäi poja aga 3 nädalaselt haigeks ja siis istuski rinna otsas ning siis tuli piim tagasi rinda ja juurde enam ei annud. nüüd poeg juba 1,6 aastane ja vahest küsib ja katsub ikka. 😉 mina pooldan ka ennem rinna andmist kui pudelisööki 😀

Greetel EmmedeKlubi.ee 17. Oct 2013, 13:07

Mina ise pidasin sellist 1a ja veidi peale andmist kõige optimaalsemaks.
Aasta kindlasti. Minu meelest see pudelitega jändamine, keetmine-jahutamine jne on palju tülikam, eriti öösel ja noh, eks rinnapiim nagunii kõige parem ka. Esimesega pidin imetamise lõpetama, sest tahtsin teist last ja arvasin, et lootele on võib-olla parem, kui mu keha ainult rasedusele keskenduda saab. Sai veidi rohkem kui aasta rinda. Teisega lõpetasin peaaegu 1a2k, sest laps rinnaga imetamise ajal lihtsalt ei söönud mitte midagi muud. Päeva jooksul heal juhul 1-2 tl toitu ja selleks hetkeks oli talle juba olulisem püreede-putrude söömine kui rinnapiim. Ja oligi nii - lõpetasin imetamise ära, hakkas sööma. Neid kõiki otsuseid ma muidugi arutasin oma imetamisnõustajaga läbi ka, et ikka kindlasti õigeid valikuid teeks.
Ma mäletan, kui mul esimesel oli keelekida kinni. Avastati see alles siis kui ise läksin lapsega imetamisnõustaja juurde. Peale seda läks kõik korda ka. Enne aga oli nibu juba väga katki. Kui piim ikka väga "roosa" oli, otsustasin eelmine õhtu enne hommikul nõustaja juurde minemist korra lisapiima juurde anda, sest laps ei saanud kätte ja mul oli valus ja see roosa piim ei tundunud ka hea mõte ja mäletan kui õnnetu ma ise olin, et laps peab hirmsat ja võõrast "poepiima" saama ema piima asemel. Eks peale sünnitamist need hormoonid on ka ebastabiilsed ja nii ma pillisingi peatäie selle kõige pärast. 😃
Üldiselt ma aga ise lükkasin kõrvale igasugused lisapiima pakkumised. Mul poisid sündisid suure sünnikaaluga ja esimesel nädalal soovitati RPA-d juurde anda, aga minu meelest on see surnud ring. Annad juurde, rinda stimuleeritakse vähem ja ongi piimaga jama majas. Ei andnud lisapiima niisama ja ma ei oska nüüd öelda, kas see midagi halba ka tegema pidi, aga laps kasvas ilusti ja piimaga ka probleeme polnud.

eveliiy 17. Oct 2013, 08:26

Arvan, et üritama peab igaüks, aga kui tõesti kuidagi ei õnnestu,siis pole lihtsalt midagi teha. Aga vast ei anna inimesed alla kergekäeliselt.
Endal poja saab detsembris 2-aastaseks ja saab endiselt veel üks kord päevas rinda 😀

Ma ei tea öelda kui pikk see rinna andmise aeg peaks olema aga kindlasti on rinna andmine üli tähtis.

Greetel EmmedeKlubi.ee 16. Oct 2013, 23:45

Olen nõus, et osad loobuvad liiga kergekäeliselt. Samas tunnen ka, et naised, kes on tõesti proovinud igat moodi, aga ei õnnestu ( kas on nad need vähesed, kellel ei olegi piima või kes on keisrilõike läbi teinud), tunnevad ennast jällegi väga halvasti ja kohati lausa kehvema emanagi, et ei suuda lapsele piima anda.
Mina tahan öelda, et kui tõesti võib käsi südamel öelda, et on kõik antud - käidud nõustajate juures, pandud last palju rinnale, tarbitud palju vedelikku, öösel lapsele süüa antud jne ja ikka ei ole piima, siis on ema endiselt oma lapsele parim, sest ta proovis kõike! Tänapäeva RPA ei ole ka nii hirmus, et lapsele sellest kolmas silm kasvaks või elukvaliteet sellest kannataks.

marike 16. Oct 2013, 22:43

Palju väidavad ei saa või ei suuda! Võõrutavad varakult rinnast! Aga minu meelest see pole hea: Esimene laps sai 2 aastat rinda tüdruk saab veel siiani! (1a4kuud vanust)

Mina arvan et paljud loobuvad liiga vara ja ei ürita ise olen oma 3 poega üle 1 a imetanud ja ega mul oli 3 lapsega tõsine ja pikka aeg kui ta rinda ültse vastu võttma hakkas alles läbi nipukaitme ja suure ja raske vaevaga nii et need kes püüavad saavad ikka asja.