BLOGIVÕISTLUS: Neljanda nädala ülesanne

Kui poja rohkem liikuma hakkas, siis oli meil kodus veel suhteliselt vähe asju ning tõsta ja liigutada ei olnudki midagi eriti vaja. Panin vaid mõningaid madalal olevaid asju kõrgemale. Siiski kodus oli ka üks asi, mis osutus ohtlikuks - selleks oli lillepostament, mille me kodust ka kohe ära saatsime, kui mõistsime, et see ilus asjake kohe meelitas pojat enda poole. Küll taheti seda raputada ja selle najal püsti seisma tõusmine oli lausa suur lõbu.
 Üldjuhul, kui poja tatsas toas ringi, olin kogu aeg tema juures, kui oli vaja minna näiteks teise tuppa siis sai ta pandud aeda. Seal oli tal ohutu ja mõnda aega mängimist ta lausa nautis seal. Aias puudusid kõrvalised ahvatlused ning sai süveneda oma mänguasjadesse. Minul on küll väga hea meel, et oli olemas selline asi nagu aed, sest kui oli vaja süüa teha või wc minna oli hea kui poja sai sinna panna ja saime mõlemad oma tegemisi mõnda aega rahulikult teha ja ma ei pidanud muretsema, et laps võib endale viga teha.
Ohutuse tagamiseks ostsime ka kappidele nurgakaitsmed, mõningatesse kohtadesse me need ka panime. Kas nendest ka abi oli ei tea öelda, aga lapsel oli huvitav neid nurkadelt ära kiskuda. Lisaks sai ostetud ka sahtli- ja kapilukud. Need on meil kasutusel siiani, et poja ei saaks kõiki sahtleid ja kappe lahti. Sahtlid, mis lukus ei ole, on meil üldsegi tühjad, kuna pojale meeldis ja meeldib praegugi väga asju lihtsalt sealt välja tõsta ja oma asju asemele panna:) Uste peal hoidsime rätikut, et ei annaks ust päris kinni lükata ning sõrmed ei jääks ukse vahele. Väga külgetõmbavad olid poja jaoks elektripistikud, kõik kodus olevad pistikud said endale kaitsmed peale. Tore et sellised asjad on välja mõeldud.