On täiesti ekslik arvata, et trullakamad beebid on ühtlasi nii-öelda laisemad beebid, kes õpivad aeglasemalt pead hoidma, istuma, roomama, tõusma, kõndima vms.
"Laps sünnib kehakaaluga, mida tema luu- ja lihaskond on valmis toetama. Seega trullakus ei mängi selles rolli, kui kiiresti areneb lapse liikumisvõime," ütleb Läti füsioterapeut Kristīne Stalīdzāne.
Tema sõnul on selline väärarvamus levinud, kuid tegelikkuses ei ole lapse liikumise areng kehakaaluga seotud.
Tõenäoliselt on liikumaõppimise kiirus igale inimesele lihtsalt geneetiliselt kaasa antult erinev.
On ka väga pontsakaid lapsi, kes kõnnivad juba aastaselt, ja ka sihvakaid kleenukesi beebisid, kes samas vanuses veel roomavad.
"See on täiskasvanute stereotüüp, et mida trullakam on inimene, seda vähem ta liigub. Kuid beebi kehakaalu liikumisaktiivsus ei mõjuta," räägib füsioterapeut.
Lapse liikumisaktiivus sõltub tema loomulikust temperamendist ja psühho-emotsionaalsest seisundist, mitte kehakaalust.
Füsioterapeut toonitab, et erandiks on konkreetsed haiguslikud seisundid. Näiteks võib laps olla sündinud madala lihastoonusega. Sellisel juhul saab lapse liikumise arengule kaasa aidata raviga. Samuti võib lapsel olla märgatavalt suurenenud lihastoonus (kaasneb nt aju halvatusega), mispuhul lapsel on raske oma jalgade liikumist koordineerida ja jällegi - tarvis on ravi.
