See, kuidas ja kui lihtsalt potitreening läheb, on iga lapse puhul erinev. Mõni laps hakkab poti vastu huvi tundma ja üsna varsti ongi mähkmevaba. Kahjuks tuleb aga väga tihti ette, et laps on juba mõnda aega kenasti potil käinud, aga järsku ühel päeval see enam ei meeldi talle.
Kas tuleb tuttav ette?
Küsisime lastepsühholoog Kadri Järv-Mändoja käest nõu, mida potitreeningul ettetulevate tagasilöökide puhul teha ja miks need üldse tekivad?
Esimene tagasilöök on ilmselt siis kui alla aastane lapssaadakse ilusti potile. Seejärel tuleb tagasilöök, sest lapse "mina teadvus" areneb ja ta lihtsalt otsustab, et "mina" ei taha potil käia. See läheb mööda. Sellises olukorras võiks potitreening paariks kuuks kõrvale jätta ja seejärel uuesti proovida. Ei tohi peale suruda.
Tagasilööke võib esineda ka stressirohkematel momentidel - kolimine, elumuutused, lahutus, lasteaeda minemine jne.
Mingil juhul ei soovitata rääkida: "Näed, sul venna käib juba potil ja sina ikka ei saa. Küll see on paha."
Kui laps on kogemata püksi teinud, ei tasuks kindlasti temaga riielda, sest selle peale ta hakkab pigem potile minemist hoopis kartma. Pigem tuleks rääkida:"Läheme nüüd vahetame riided ära, märgade pükstega on väga paha olla."
Väga oluline on oma last mitte teistega võrrelda. See ei ole võistlus. Kõik lapsed on erinevad ja hakkavad varem või hiljem lõpuks ikka potil käima.
Liigse tagant sundimisega võib rohkem kahju kui kasu tulla.
Pidevalt lapse pükse ja põrandaid pesta võib olla väga väsitav ja kohati närve sööv, aga see läheb mööda. Lapsega ei tohiks pahandada.
Kõik lapsed hakkavad kunagi potil käima. Mõni varem, mõni hiljem.
Suhtu sellesse loominguliselt, näita talle ise ette, kuidas see käib ja õnnetuste puhul ära pahanda.
Tähtis on jääda rahulikuks. Kui sa ise oled pinges, tunneb seda ka laps.
Soovin teile rahulikku meelt ja kiiret tagasilöögi möödumist!
Greetel Lee
