Pika ootamise peale on suvi saabunud ka Eestimaale ning rannad täituvad juba hommikutundidel inimestega, kes soovivad nautida päikesesoojust ning jahutavat merevett. Randa ihkavad ka väikelapsed, kes tunnevad rõõmu merevees hullamisest ja liivalosside ehitamisest. Millised ohud varitsevad rannas ning mida silmas pidada, kui väisad randa väikelastega?
G4S rannavalves Pirital meedikuna töötav Liina Adrik kirjutab G4Si turvaportaalis «Julged hoolida» sellest, et lapse füsioloogia erimneb täiskasvanute omast ning seetõttu toimub lapse ülekuumenemine ja alajahtumine kiiremini kui täiskasvanul. Kuna lapsi mõjutab kuumus enam kui täiskasvanut, tuleb pöörata tähelepanu lapse jahutamisele!
«Lapsele tuleb anda vett juua ning käia koos turvaliselt madalas vees sulistamas. Kindlasti tuleb jälgida kellaaega, millal randa minnakse – vältida võiks keskpäeval lõõmava päikese käes viibimist. Samuti võiks lapsel peakate peas olla.»
G4S Eesti kogemustepagasiga rannavalvurid ja meedikud on suvesoojade rannailmade eel kogunud kokku nõuandeid, mida väikelapse ja ka veidi suuremate lastega rannas olles arvesse võtta:
Ära lase last kunagi üksinda vette! Rannavalvurid panevad vanematele südamele, et nad ei laseks last üksinda vette mängima. Isegi kui arvad, et oled «kohe siinsamas lähedal» või «ta on koos teistega». Rannavalvuritel on liiga palju näiteid nendest hätta sattunud lastest, kelle vanemad just nii on arvanud. Ei tohi unustada, et lapsel ei ole neid teadmisi ja kogemusi, mis täiskasvanud inimesel. Väikelapsel tuleb rannas kogu aeg järel käia. Ka madalas vees võib pisipõnni jaoks olukord ohtlikuks muutuda, sest mänguhoos võib ta vees kukkuda ja kogemata tõmmata vett hingamisteedesse.
Hoia lapsel kogu aeg silma peal. Pea meeles, et kui tuled lapsega randa, oled sa lapsega rannas ning enda puhkamise ja rannamõnude nautimise soovid tuleb jätta tahaplaanile. Kõik need juhtumid, kui laps on silmist kadunud, on juhtunud vaid hetke jooksul, mil vanem on otsustanud korraks vabamalt võtta.
Lapsele on sobiv nabakõrgune vesi. Üle naba vette ei tohi last jätta ka siis, kui oled ise rannas. Lapsele tuleks kehtestada reegel, et nabast kõrgemas vees ei supelda. Selline sügavus on piisav, et saada rannas olles osa veemõnudest ning samas on tagatud lapse ohutus. Mere ääres olles tuleb arvestada ka lainetusega.
Veendu ujumise abivahendi turvalisuses. Mistahes ujumise abivahendeid kasutades veendu kõigepealt selle turvalisuses ning võta arvesse ka lapse ujumisoskust. Kui Sinu laps ei oska veel ujuda, ära luba teda sügavamasse vette täispuhutava madratsi või ujumisrõngaga! Jälgi, et vesi ei oleks lapsele kunagi üle pea. Mere ääres tuleb tähelepanu pöörata ka tuule suunale – kui tuul puhub maa poolt, võib laps madratsil väga väikese ajaga kaldast ohtlikult kaugele ulpida.
Märgista oma laps! Ole nii hoolas kui tahes, võib siiski juhtuda, et Sinu võsuke läheb kaduma. Seepärast on hea, kui oled oma lapse märgistanud andmetega, mille abil sinuga ühendust saab võtta. Randades, kus on G4S rannavalvurid, jagatakse soovijatele tasuta veekindlaid käepaelu, kuhu saab kirja panna paela kandja nime ning lähedaste kontaktandmed. Käepaelaga saab mängida, ujuda ja kõike muud teha, kartmata, et see ära kaob. Siiski ära jää lootma vaid käepaelale – see on abivahend, mis kiirendab lapse leidmist, kuid eelkõige tuleb ise oma lapsel silma peal hoida.
Valmista laps randa minekuks ette. Räägi juba kodus lapsele, mida teha, kui ta mänguhoos vanemad silmist kaotab. Kui laps avastab, et on rannas eksinud, siis soovitage tal jääda paigale ning teha kõva häält, et anda oma kadumaminekust teada. Nii jõuab abi kiiremini kohale ja laps ei pea iseseisvalt vanemaid otsima minema. Samuti julgustage veidi suurematel lastel tulla ise rannavalvuri putka juurde või vormiriietuse järgi üles otsida mõni rannavalvur ja abi küsida.
Rannavalve ei ole lapsehoidja. Kuigi rannavalve on alati valmis jagama oma teadmisi ning võimaluste piires aitama ja toetama abivajajaid, ei ole nad siiski inimesed, kes peaksid valvama teie lapsi! Kõige olulisem isik on lapse jaoks temaga randa tulnud lapsevanem või täiskasvanud saatja.
