Hiljuti väljaandes „Child Development“ ilmunud teadusuuringu kohaselt võivad lapsed, keda esimese kolme eluaasta jooksul helluse ja hoolega kasvatatakse, kogeda selle positiivset mõju nende sotsiaalsetele ning akadeemilistele saavutustele ka tulevikus.
Uuringut juhtinud Delaware’i ülikooli professor Lee Raby sõnul otsisid teadlased vastust kahele küsimusele: 1) Kas varakult kogetud hoolitsuse kvaliteet mõjutab lapsepõlve ja eeldusi täiskasvanueas toime tulemiseks?; ja 2) Kas varajases elus hoolitsuse läbi loodud eeldused püsivad ka laste kasvades või kahanevad uute kogemuste ja väljakutsete esinedes?
Raby toetus varasemalt läbi viidud uuringule, mille kohaselt on varajases lapsepõlves kogetud hoolitsusel pikaajaline mõju. Uues teadusuuringus jälgisid teadlased umbes 240 inimest nende esimese 32 eluaasta jooksul, et kindlaks teha, kas seos hoole ja armastusega püsib ka täiskasvanueas.
Algsesse uuringusse värvati 1975. aastal allpool vaesuspiiri elavaid rasedaid naisi. Käesolevas uuringus jälgisid teadlased emade suhtlust lastega neljal erineval eluetapil: kolme kuu, poole aasta, kahe aasta ning kolme ja poole aasta vanustes.
Tundlikud ja hellad vanemad olid laste vajadustele ning vastavatele märguannetele rohkem avatud ning tegelesid nendega koheselt. Teadlased jälgisid lapsevanemate suhtlust lastega kuni 19. eluaastani ning seejärel uuesti 23. aastaseks saades, küsides noortelt täiskasvanutelt küsimusi nende isiklike suhete ja kohtamiskogemuste kohta. 32. eluaasta täitudes küsiti uuringus osalenutelt, kas nad on tõsistes püsisuhetes.
Iga kahe aasta tagant testisid teadlased katses osalenute akadeemilist võimekust.
Uuringu tulemusena selgus, et tundliku hoolitsuseta kasvanud lastel oli suurem tõenäosus akadeemiliselt põruda ning kool pooleli jätta. Lastel, kes kogesid tundlikku hoolt ja armastust, olid paremad akadeemilised tulemused ning neil oli ka suurem tõenäosus omandada kõrgem haridus ning teaduskraad. Seos hoolitsuse ning akadeemilise võimekuse vahel oli tugevam, kui seos sotsiaalse kompetentsiga.
Teadlaste järgmine plaan on uurida, kuidas uuringus osalenud (kes tänaseks kolmekümnendates eluaastates on) omaenda lastega suhtlevad.
(Allikas: Fox News)
