Kord, kui ma oma poja peaaegu kaotasin, sest passisin Instagramis

Kord, kui ma oma poja peaaegu kaotasin, sest passisin Instagramis

01. Jul 16:41 Emmede Klubi Emmede Klubi

"See on minu kohutav, piinlik, elumuutev lugu korrast, kui ma lasin oma lapsel peaaegu surra, sest Instagram juhtis mu tähelepanu kõrvale," kirjutab USA blogija Jordan. "Ma palun teid, et jagaksite seda lugu nii paljude peredega kui võimalik."

"Me läksime basseini äärde, nagu peaaegu iga päev. Mu uues naabruskonnas on kena, privaatne ujumisbassein. Ma pakin oma 11-kuuse tütre ja kaheaastase poja kärusse, kraban Ikea kotitäie rätikuid ja snäkke, kuhjan laste ujumiskätised ka kärusse ja suundun basseini ääre.

Hutch on kaheaastase kohta suurepärane ujuja: ta kargab sisse, ujub basseini teise äärde, hõljub seljal, püüab koos kätistega sukelduda ja ujub nagu jääkaru.

Suve alguses olin ma basseini ääres üsna närviline, aga mida edasi, seda usaldavamaks muutusin. Tema kätised on ülihead - sellised, mis on kinnituvad lisaks kätele ka lapse keha ümber, mistõttu ta ei saaks uppuda isegi siis, kui ta väga püüaks.

Sel päeval oli basseini ääres palju inimesi - veel vähemalt neli ema koos lastega, sealhulgas Hutchi kolmeaastane sõbrake. Tund aega hullamist ja Jordan võttis väsinud lapsed basseinist välja, pani rätikusse istuma ja pakkus neile snäkke. Peatselt tahtis Hutch basseini tagasi minna, aga beebi mitte, mistõttu ema ei saanud pojaga kaasa minna. Ta lubas lapse siiski koos turvaliste kätistega tagasi basseini.

"Mul olid viimaks käed vabad... nii et mida ma tegin? Krabasin oma telefoni muidugi. Tegin paar pilti Hutchist basseini hüppamas." Jordan tunnistab, et nägi vaeva piltidele suurepärase nurga leidmiseks, mis näitaks basseinisuurust, ägedat naabruskonda ja teda ennast tubli emana. Ta otsustas, et paneb Instagrami kollaaži piltidest. Ta pani tütrele päikeprillid ette, et ka temast eriti nunnusid pilte saada.

"Ma lõpetan fotokollaaži, olles kulutanud piltide valimisele liigagi palju aega. Hakkan seda just Instagrami postitama, kui vaatan mingil põhjusel basseini poole. Sinna, kus Hutch oli. Vees. Üksi. Ilma kätisteta."

Ema nägi juba kaugelt, et lapse nägu on valge, huuled on sinised, ta rapsis meeletult, et oma nägu veepeal hoida, oli selgelt uppumas. Kätised lebasid basseini ääres. Jordan tormas vette. Kui ta pojaga veest välja jõudis, rippus viimase väike keha elutuna, kõht neelatud veest punnis. Natukese aja pärast hakkas Hutch ise uuesti hingama, vaikselt nutma, tema nägu vaikselt värvi võtma.

Basseini ääres oli mitmeid omavahel lobisevaid või telefoni kasutavaid emasid ning mitte keegi ei märganud juhtunut enne, kui Jordan sellest ise rääkima hakkas. 

Mõne aja pärast märkas ema, et poja olemine hakkas uuesti halvenema, ta jäi justkui uimaseks. Siiski mõtles ta, et laps vajab vaid puhkust, pere ei vaja järjekordset haiglaarvet. "Neid mõtteid mõlgutades üllatab mind ennastki, et tunnen juba tungi juhtunust Facebooki postitada," nendib Jordan.

Tuttav meditsiiniõde andis aga telefonis nõu, et laps tuleb igal juhul kiiremas korras EMOsse kontrolli toimetada. Seal tehti lapsele hulgaliselt erinevaid teste, Jordanit küsitleti põhjalikul ning ta aina nuttis ja nuttis, et oli oma last ja perekonda alt vedanud - oma laste jaoks kohal olemise asemel telefonis kohal olnud. Õnneks läks seekord kõik siiski hästi, Hutchi tervis oli korras.

"Seal ma otsustasin. Ei mingit telefoni kontrollimist lastetoas lastega istumise ja selle aja "lastega mängimiseks" kutsumise ajal. Ei mingit Hutchi voodi peale hüppama laskmist, et ma saaksin ise teises toas oma asju teha. Ei mingit abikaasaga kõrvuti arvuteis istumist ja töötamist. Tänane kogemus oli kingitus, hell aga kindel hoiatus. Paljud inimesed ei saa teist võimalust, nagu mina sain. Mingil juhul ei kavatse ma seda enesestmõistetavalt võtta."

Pärast juhtunut seadis Jordan endale eesmärgiks käia sotsiaalmeedias kaks korda päevas. Mitte vaadata telefoni hommikul esimese ega õhtul viimase asjana, mitte võtta telefoni kaasa õue lastega mängima, kirikusse, õhtusöögile.

"Nautige oma suve ja puhkuseid. Kuid palun, jätke oma telefon koju. Või paadile. Või rannakotti. Või kui otsustad pilte teha, siis jäta fotode töötlemine ja Instagrami postitamine õhtuks, mil lapsed on ohutult voodis. Et meil kõigil oleks sel suvel meeles oma perede juures päriselt kohal olla," soovitab Jordan ka teistele lapsevanematele.

(Artikli juures olev foto on illustratiivne. Pilte Jordani perest tol elumuutval päeval leiad tema blogist.)

 

Kas Sina kipud lastega koos olles samaaegselt ka telefonis olema?