Foto: Freepik
Terviseameti juhib lapsevanemate tähelepanu sellele, et pühadeks koju toodud taimed, kaunistused ja pürotehnika ning kõva peolärm võivad olla väikelaste jaoks ohtlikud.
Jõulutuhinas võib juhtuda, et pere pisipõnn saab kätte näiteks silmatorkava välimusega jõulu- või ratsuritähe või koralltomati ning otsustab taimest tüki hammustada. Jõulutähe ning ratsuritähe ehk amarüllise mahl võib põhjustada inimesel limaskesta ärritust. Nahale sattunud taime mahl tuleks kindlasti veega maha pesta. Samuti on mürgine koralltomat, mille hammustamise või neelamise korral võib mürgistuse algusele viidata oksendamine ja kõhuvalu. Ka mõni eksootilisem jõulupuuks soetatud roheline põõsas või puuke võib lapse suhu sattudes tekitada seedehäireid.
Igal juhul võiksid kõik lapsevanemad olla kursis oma kodus olevate taimede nimedega - muidu ei oska mürgistusteabekeskus telefoni teel taime ohtlikkust määrata.
Lisaks taimedele tasub ettevaatlik olla ka muu jõulukraamiga. Kuni umbes 20 tuletiku pea neelamine, säraküünalde lutsutamine, küünalde, fooliumpaberi või jõuluehete maitsmine on üldjuhul ohutu.
Patareides leiduv energia võib aga põhjustada limaskesta põletust. Nööp-patareide põhjustatud tervisekaebused tulenevad peamiselt nende söögitorru kinni jäämisest. Patareisid leidub peale erinevate elektroonikaseadmete ka laulvates ja vilkuvates õnnitluskaartides, lambikestes, vilkuvates peavõrudes ning muudes kaunistustes ja ehetes.
Magnetite allaneelamine on ohtlik, kui neid peaks soolde sattuma rohkem kui üks.
Juhul, kui potentsiaalselt ohtlikke vidinaid sisaldava kingituse saab suurem laps, tuleb hoolsalt jälgida, et mänguhoos ei satuks need väiksema lapse kätte.
Viimaseks juhib terviseamet jõuludele ja aastavahetusele pühendatud ürituste, eriti lasteürituste korraldajate tähelepanu vajadusele jälgida helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu taset.
Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel võivad ehmatavad valjud helid ja pikaaegne viibimine mürarikkas keskkonnas tekitada lastes stressi, mis hiljem avaldub potentsiaalselt käitumis- ja keskendumishäiretena. Samas ei oska lapsed häirivalt kõrget mürataset ise alati ära tunda.
Eestis tohib lastele ettenähtud ürituse helirõhu keskmine ehk ekvivalenttase olla kuni 90 dB, kinodes on helirõhu soovitusliku ekvivalenttaseme ülempiir 85 dB(A). Helirõhu maksimaaltase ei või ületada 115 dB piiri.
Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta kasutatakse. Avalikuks kohaks loetakse ka ehitist, ruumi või selle osa.
