“Minu 10-kuune jonnib ja tujutseb ja ta ei ole veel isegi mudilane! “Ta nutab, kui me paneme ta autoistmesse või viskub pikali, kui me üritame teda seisma panna. Kas see on normaalne?”
Jah, see on täiesti normaalne. Tundub, et Sa võid olla uhke, et oled sellise tahtejõulise ja visa väikese beebi ema. Kui ta midagi ei taha, või ei saa teha, mida tahab, näitab ta seda ka välja.
On mõned iseloomujooned ja omadused, mis võivad teda tujutsemisele rohkem vastuvõtlikumaks teha. Need on loovus, püsivus ja tundlikus. Tulevikus võivad need iseloomujooned talle ainult kasuks tulla, kuigi praegu see ei lohuta vist väga palju.
Kuigi see enda meelepaha tugev väljendus ei esine lastel üldiselt enne väikelapse iga, on mõned beebid siiski kergemini vihastuvad kui teised. Impulsiivne imik tujutseb kui tema soov midagi teha on suurem kui on tema võime seda korda saata.
Esimene samm, mis aitab seda keerulist olukorda ennetada, on tuvastada olukordi, mis selliseid reaktsioone tekitavad. Sel juhul saab sekkud enne, kui ta “plahvatab”.
Tihti annavad lapsed enne “jonnima” hakkamist tegelikult vanematele ohusignaale. Nende käte ja jalgade kangestumine ja selja vibusse tõmbamine on tavalised indikaatorid, mis näitavad, et kohe tuleb probleem.
Kui see juhtub, proovi teda õrnalt masseerida ( silita armastavalt oma lapse selga, käsi ja peopesasid)
Teine variant: Ürita tema tähelepanu mujale viia. Aidata võib näiteks kasvõi “lollide” nägude tegemine.
Kui su beebi kunagi verbaalsete väljendusoskustega oma soovide edukalt selgeks tegemiseni jõuab, sellist tüüpi jonnihood vaibuvad.
Edu ja jõudu, lapsevanemad!
Emmede Klubi
