Õnnetus ei hüüa tulles! Seepärast peaks igas lastega peres olema läbimõeldud kodune apteek.
Esimene rusikareegel on, et kodus tuleks hoida selliseid esmaabivahendeid, mida oskad ka kasutada. Või vastupidi - õpi koju soetatud esmaabivahendeid kasutama juba enne, kui õnnetus juhtub. Näiteks on nutikas osaleda esmaabikoolitusel, lugeda läbi koduste ravimite infolehed ja veenduda, et oskad peatada verejooksu.
Teine reegel on, et ravimid tuleb regulaarselt üle vaadata (vähemalt kord aastas). Säilivusaja ületanud ravimeid ei tohiks kasutada. Paljude avatud vedelike puhul on säilivusaeg vaid mõned nädalad. Just säilivusaja tõttu pole linnas, apteegi lähedal elavatel peredel ka mõtet väga palju erinevaid ravimeid koju valmis varuda.
Need on aga vahendid, mis võiksid olla alati olemas ja mille järgi ei saa alati apteeki minekut või hommiku saabumist oodata:
- Termomeeter palaviku mõõtmiseks. Laste puhul on mugavam kontaktivaba termomeeter, mis mõõdab temperatuuri väga kiiresti.
- Eakohased palavikualandajad ja valuvaigistid. Nii palaviku kui ka valu vastu kasutatakse lastel ja täiskasvanutel esmajoones paratsetamooli ja ibuprofeeni. Pakendil on alati kirjas, kui palju ravimit teatud vanuses või kehakaalus laps või täiskasvanu võtma peaks. Beebidele sobivad küünlad, väikeste laste puhul võib minna vaja siirupit, suuremad lapsed neelavad tablette sarnaselt täiskasvanutega.
- Allergiaravimid. Ka juhul, kui kellelgi perest pole teadaolevaid allergiaid - enda või külaliste ootamatu reaktsiooni puhul võib kiire antihistamiini manustamine päästa ka keerulise olukorra. Allergiaravim aitab ka sügelevate putukahammustuste puhul.
- Põletusgeel (nt Burnshield). Juba päris väikesed põletused (nt sõrmega ahjuukse katsumine) on väga valusad. Põletusgeel jahutab, leevendab valu ja hoiab ära sügavama kahjustuse. Kuid geel on sobilik mitte ainult põletuste, vaid ka muude pisivigastuste, nt lastel tihti ette tulevate marrastuste puhul, sest see vähendab valu ja on põletikuvastane, kuid erinevalt paljudest desinfitseerimisvahenditest ei tee see lapsele üldse valu.
- Päiksekaitsekreem. Suvisel perioodil ilma selleta ei saa, aga ka päikselise ja lumise ilmaga õues sportides võiks nägu kaitsta. Valida tuleb kreem kaitsefaktoriga 30-50.
- Desinfitseerimisvahend, millega võib puhastada haavu.
- Erineva suurusega plaastrid (lisaks pisikestele sõrmeplaastritele ka suuremad haavaplaastrid). Plaaster peatab efektiivselt väiksema verejooksu, kuid millegipärast toimivad plaastrid lastele ka kiire valuvaigistina :)
- Sidemerullid. Igas apteegikarbis peaks olema mitu sidemerulli, sest verejooksu peatamiseks ühest rullist tavaliselt ei piisa. Hea on suruda üks sidemerull lahtiharutamata haavale ja siduda see teise rulli abil jäseme külge kinni (vaata pilti).
- Külmakott või külmageel. Juhtub ikka, et on vaja viga saanud kohale külma peale panna. Selleks võib kasutada sügavkülmutatud juurviljade kotti köögirätikusse mähituna, kuid juurviljad tuleb siis pärast ära visata. Seega kui peres on mitu aktiivset last, tasub hoida külmikus spetsiaalset külmakotti või külmageeli. Mõned valud aga leevenevad soojaga (nt kõhuvalu) - on olemas külma-soojakotte, mida saab vastavalt vajadusele sügavkülmas hoida või mikrolaineahjus soojendada.
- Füsioloogiline lahus ehk soolvesi (NaCl), mis sobib suurepäraselt igas vanuses inimeste nina puhastamiseks nohu korral ning inhalaatorisse köha korral. Kui reageerida viiruse esimestele sümptomitele kiiresti, aitab soolvesi haiguse tagasi lüüa!
- D-vitamiin. Eesti kliimas on oluline tarbida talvel toidulisandina D-vitamiini, sest enamik meie inimestest elab pimedal talvel selle eluks vajaliku vitamiini vaeguses. D-vitamiin toetab immuunsüsteemi ja aitab võidelda kõigi haiguste, isegi koroonaviiruse vastu! D-vitamiini tuleb kindlasti anda beebidele ja väikelastele juba alates sünnist, et ennetada rahhiiti.
- Inhalaator on küll apteegikaupadest üks kallimaid, aga väga tänuväärne masin, mis leiab paratamatult palju kasutust kõigis lastega peres. Füsioloogilise lahuse inhaleerimine leevendab väga aktiivselt köha, nohu ja kinnist nina, aga inhalaatoriga saab efektiivsemalt manustada ka ravimeid, mida arst võib haigele lapsele välja kirjutada.
Lisaks on ka mitmeid nutikaid tervisetooteid, mida kõigil ei pruugi vaja minna ja mida igaks juhuks koju valmis ostma ei peaks, kuid mis mõnes peres on osutunud väga vajalikuks:
- Hanerasv leevendab öist köha, mis muidu lapsel uinuda või magada ei lase.
- Nohusalv hoiab nina lahti, et laps saaks öösel rahulikult hingata, kuid selle asemel võib panna voodi lähedale ka küüslauku.
- Aktiivsöe siirup on kiire abiline seedehäirete puhul. Oluline on aga teada, et kodus olemasolev aktiivsüsi pole enamasti mürgistuste korral lahenduseks, sest seda peaks mürgistuse leevendamiseks võtma väga suures koguses (näiteks 10 kg lapse puhul 40 tabletti).
Millised vahendid ja ravimid on teie pere apteegikarbis?
