Milline on kaheaastase lapse kõne normaalne areng? Kuidas seda toetada?

Milline on kaheaastase lapse kõne normaalne areng? Kuidas seda toetada?

30. Sep 12:00 Emmede Klubi Emmede Klubi

Kaheaastaste laste rääkimisoskus on väga erinev - mõni ütleb vaid üksikuid sõnu, teine kasutab lihtsaid lauseid. Oluline on pigem see, et laps mõistaks talle suunatud kõnet.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja logopeedid panid kokku ülevaate kaheaastaste laste eakohase kõne tunnustest ning nõuannetest, kuidas vanemad saavad oma lapse suhtlusoskuse arengut toetada.

Milline on kaheaastase lapse eakohane kõne?

Laps räägib sellest, mida ta näeb, kuuleb ja katsub. Ta võtab iga päev kasutusele uusi sõnu, tema väljendusoskus areneb väga kiiresti.

  • On huvitatud täiskasvanuga suhtlemisest ja koos tegutsemisest. Suhtlemise ja ühiste tegevuste ajal hoiab silmsidet.
  • Hääldab lihtsamaid sõnu õigesti (emme, muna). Lihtsustab ja lühendab keerulisemaid sõnu, asendab keerulisemaid häälikuid (banaani asemel naan, tere asemel tele).
  • Mõistab ja hakkab kasutusele võtma:
    • hästi tajutavate tunnusega omadussõnu (suur/väike),
    • kohasuhteid väljendavaid sõnu (peal, all, sees),
    • nimisõna ainsust ja mitmust (pall/pallid),
    • tegusõna pöördelõppe (sööb/söövad),
    • tegusõna käskivat kõneviisi (mine!),
    • käändelõppe (emaga, kassile, autos).
  • Mõistab ja täidab kaheosalisi korraldusi (võta karu ja pane mänguasjakasti!).
  • Kasutab lühikesi ütlusi oma soovide ja vajaduste väljendamiseks (tahan juua).
  • Saadab oma mängu kõnega (nüüd punane klots siia, nüüd siia, auto tuleb).
  • Tunneb huvi pildiraamatute vaatamise ja lihtsamate lauamängude mängimise vastu koos täiskasvanuga.

Kuidas lapse kõne arengut toetada?

  • Leia iga päev aega (vähemalt 15–20 minutit), mille jooksul pühendud ainult lapsega rääkimisele ja mängimisele. Erguta last mängus suhtlema.
  • Anna kõnelist eeskuju: räägi lapsega veidi aeglasemalt ja ilmekamalt, kasuta lühikesi ja grammatiliselt õigeid lauseid ning eakohast sõnavara. Väldi “beebikeelt“ (kätu, papu).
  • Hoolitse selle eest, et lapsega mängimise ajal on toas vaikne, kuna tausthelid (televiisor, raadio) segavad lapse jaoks kõne kuulamist.
  • Kommenteeri lapse tegevusi, laienda lapse ütlusi (laps: see on pall, vanem: jaa, see on kollane pall), korda lapse valesti öeldud sõnu õigesti (laps: kiisu söö; vanem: jaa, kiisu sööb).
  • Suuna last kommenteerima enda ja teiste tegevust, moodustama lauseid piltide kohta. Esita täpsustavaid küsimusi (mis värvi see pall on? mida sellega teha saab?).
  • Loe lapsele liisusalme (emmel on üks väike uba, lapsekene upa-upa) ja lasteluuletusi.
  • Vaadake koos lihtsa teksti ja arusaadavate piltidega lasteraamatuid.
  • Mängige suu- ja keelemänge (kõrrega imemine, mullitajaga puhumine, keelega limpsimine, hobuse kappamise imiteerimine).
  • Hoidu nutiseadme kasutamisest lapsehoidjana. Kui laps vaatab ekraane, ole ise juures – rääkige ja arutlege nähtu üle.
  • Lase lapsel ehitada klotsidest, laduda mosaiiki, ajada nöörile pärleid, rebida, voolida, joonistada. Sõrmede osavus ja hea silma-käe koostöö mõjutab ka suumotoorika arengut ning toetab seeläbi selgemat kõnet.

Toetav kirjandus

Kasulikke materjale lapsega koos tegutsemiseks

Millal pöörduda logopeedi juurde?

  • Laps ei võta ega hoia pilkkontakti, ei tunne huvi mängimise või suhtlemise vastu täiskasvanute ja teiste lastega.
  • Laps ei kõnele, ta suhtleb üksikute sõnadega või eelistab suhtlemisel kasutada žeste ja miimikat.
  • Kõne areng tundub olevat seiskunud, uute sõnade ja sõnavormide tulek on aeglustunud või märkate tagasilangust.
  • Hääldus on ebaselge ja võõrale raskesti mõistetav.
  • Kõne sisu ei seostu teemaga.
  • Laps ei mõista kõnet, ei täida korraldusi.
  • Ei tunne huvi raamatute ega lugude kuulamise vastu.
  • Lapse suu on rahuolekus sageli avatud, ta hingab läbi suu.

 

Kui palju rääkis Sinu laps kaheaastasena?