Eelmise nädala jooksul jõudis Lätis suurimasse lastehaiglasse neli last, kellel diagnoositi difteeria – raske nakkushaigus, mida tänu vaktsineerimisele pole Eestis esinenud juba 23 aastat.
On tuvastatud, et kuigi haigus toodi ilmselt sisse välismaalt, puutusid kõik neli last enne diagnoosi saamist kokku mitmete vaktsineerimata inimestega, teavitab Läti suurim lastehaigla BKUS pressiteates. Haiguse peiteaeg on aga kuni 10 päeva. Seega on tõenäoline suurema puhangu teke.
"Pole veel teada, kui tõsised on haiguse tagajärjed nende laste tervisele ja tulevasele elule," kirjutab BKUS. Difteerial on raske ja püsiv mõju kesknärvisüsteemile, neerudele ja südame-veresoonkonnale.
Terviseameti andmeil levivad difteeriabakterite poolt toodetud eksotoksiinid vereringe kaudu organismis, kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise ja komplikatsioonide tekke. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Tüsistused võivad tekkida neerude, südame ja närvisüsteemi poolt, võib esineda ka pehme suulae lihaste halvatus ja kopsupõletik.
Lastehaigla nakkushaiguste osakonna peaarst Gunta Laizāne toonitab, et kuna difteeria on tänapäeval väga haruldane, pole paljud arstid selle sümptomeid päriselus oma silmaga näinud ega pruugi haigust ära tunda. Et päästa elu, on aga difteeria puhul väga oluline tunda haigus ära juba varases staadiumis – esimese kolme päeva jooksul, kui sümptomid ei ole veel rasked, et manustada difteeria immunoglobuliini (vastumürki).
Vastasel juhul võib haiguse kulg olla väga kiire ja lõpp traagiline surm kõritursest tuleneva lämbumise tagajärjel.
Difteeria sümptomid on järgmised:
- Esialgu tekib kerge kehatemperatuuri tõus, nõrkus ja higistamine.
- Järgnevad kurguvalu, -punetus, -paistetus ja neelamisraskused.
- Hall katt mandlitel ja kurgul.
- Väikestel lastel köha, kähe kurk ja hingamisraskused.
- Peavalu ja isupuudus.
Difteeriale iseloomulike sümptomite puhul tuleb haige kohe haiglasse sisse võtta, teistest inimestest isoleerida, tuvastada kõik kontaktsed ja alustada ravi difteeria immunoglobuliinide ja/või antibiootikumidega.
Lätis, nagu ka Venemaal, on difteeriat viimastel aastakümnetel esinenud küll: aastail 2009-2023 suri Lätis difteeriasse surnud kümme inimest. Lastehaigla teatel on põhjuseks vaktsineerimisega hõlmatuse langus. Ka sel korral on kõik Lätis difteeriasse haigestunud lapsed vaktsineerimata.
Haigla toonitab pressiteates, et asjatu difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiinist hoidumine on tekitanud tänavu ka teisi puhanguid, näiteks on nende haigla intensiivraviosakonda jõudnud mitu läkaköha põdevat imikut, kellest üks paraku suri.
Ka Eestis on selle vaktsiiniga hõlmatus üsna drastiliselt langenud, vahendas Eesti Päevaleht kevadel: veel 2011. aastal oli difteeria vastu vähemalt ühe süstiga vaktsineeritud üle 97% lastest, kuid kümne aastaga ehk 2021. aastaks kukkus laste vaktsineerituse tase juba 93% peale. Nõutud korduvvaktsiini saanud laste arv on veelgi madalam.
Kui teie pere on difteeria vastu vaktsineerimata põhjusel, et haigus ei levi enam, on nüüd kahtlemata õige aeg vaktsiin ära teha.
