Vanemad on sageli imestunud, kui neile öeldakse, et enne 2-aastaseks saamist ei tohiks televiisorit vaadata. Uuringud näitavad, et umbes 40% beebidest on 5.elukuuks mingit sorti videot näinud. Teise eluaasta lõpuks on see number 90%.
Aju areng
Selleks, et seletada, miks see nii on, tuleb rääkida veidi lapse aju arengust. Lapse aju kasvab suure hooga kolmanda eluaastani, kõige enam esimese 12 elukuu jooksul, kirjutab healthychildren.org. Need stiimulid, mida laps sel ajal saab, määravad lapse aju arnegus palju. Ekraanilt saadud stimulatsioon erineb tuntavalt päriselust saadavast.
Kujutle palli päriselus ja televiisori ekraanil. Beebidel on kolmedimensionaalne nägemine alles arenemas. Ekraanil on maailm aga kahedimensionaalne - pall on seal vaid lame varjutatud kera. Kui sa palli mööda põrandat veeretad, liigub see ühteviisi, kuni lõpuks seisma jääb. Sama tegevus jääb aga ekraanil sageli poolikuks. Võib näha, kuidas pall kellegi käest liikuma läheb ja siis jääb pall seisma. Kui su beebi tahab päriselus palli kätte võtta, peab ta selle järgi minema. Ekraanil asjad lihtsalt kaovad või asendatakse need teiste asjadega. Laps ei saa neid ka iial kätte võtta või suhu panna. Beebid võivad huviga värvilist ekraani ja esemete liikumist jälgida, aga nende ajud ei suuda nendes imelikes piltides loogikat leida. Selleks läheb 2 aastat, kuni beebi aju on sealmaal, et mõistab ekraanil olevate sümbolite ja päriselu esemete seost.
Selle segaduse tõttu on kuni 3-aastastel lastel parem pärismaailma objektidega tegeleda. Seda eriti keele arengut silmas pidades. Tundub, et nad õpivad koos inimesega, kes neile kõike kordab, mida nad ekraanil näevad, paremini - samamoodi nagu sa vaataks temaga pildiraamatut ja räägiks, mis seal on.
Kus on kahju?
Probleem ei ole selles, mida lapsed teevad televiisori vaatamise ajal, vaid selles, mida nad sel ajal ei tee. Lapsed on programmeeritud õppima teiste inimestega suhtlemisest. Näoilmed, hääletoon, kehakeel - see ei ole lapsevanema ja lapse vahel mitte ainult ilus, vaid arendab last. Telekat vaadates väheneb omavaheline suhtlus. Laps õpib sinu söögitegemise ajal panne kokku tagudes palju rohkem, kui samal ajal ekraani vahtides, sest koos köögis te suhtlete üksteisega.
Kui televiisor mängib taustaks, ilma, et keegi seda vaataks, on see piisav, et lapse keelelist arengut aeglustada. Normaalselt räägib vanem lapsega 940 sõna tunnis. Kui televiisor mängib, väheneb sõnade arv 770-ni! Vähem sõnu tähendab vähem õppimist. Lisaks väheneb lapse tähelepanuvõime.
Lastel, kes vaatavad televiisorit, on suurem tõenäosus 7-aastaseks saamiseks tähelepanuhäirete all kannatada. Videoprogramm on pidevas muutuses, põnev ja peaaegu kunagi ei ole seal midagi igavat.
Peale teist eluaastat asjad muutuvad - vähemalt mõningal määral. Koolieelikuna võib laps veidi rohkem televisoonist õppida. Hästi välja töötatud video-õppeprogrammid aitavad lastel kirjandust, matemaatikat , teadust , probleemide lahendamist ja sotsiaalset käitumist õppida. Lastel on rohkem kasu interaktiivsetest programmidest, kus nad vastavad tegelaste küsimustele. Hariduslikud teleprogrammid omavad suurimat positiivset mõju nende laste puhul, kelle kodus on intellektuaalne stimulatsioon minimaalne.
Mida sa teha saad
Lapsed õpivad televisioonist rohkem, kui nad vaatavad seda koos vanematega, mitte üksi. Sisu loeb - väga palju. Kõik saated õpevad lastele midagi, aga enamik programme on üles ehitatud selle peale, et õpetavad lastele asju, mida nad juba teavad.
Olenemata saate sisust ei tohiks laps päevas televiisorit vaadata rohkem kui 2 tundi. Ja ära unusta, et ekraan on ekraan - olenemata, kas laps vaatab videoid televiisorist, nutitelefonist või tahvelarvutist.
väga kasulik artikkel. Poja vaatab telekast mõned multikad ja ongi kõik😀 Praeguste ilmadega ei vaata telekat põhimõtteliselt üldse.
Meil martin vaatab hommikul mõned multikad ja ongi kõik 😀 Siis on päeval muid tegemist ja telekas üldse kinni !