Lapsevanemana oled sa ilmselt tabanud ennast olukorrast, kus sa mõistad, et laps on ... noh, tõde veidi väänanud. Tõesti, juba väga väikesed lapsed on võimelised valetama. Selle asemel, et selle pärast muretseda, tea, et see näitab väikelaste puhul pigem kui arenenud on nende kognitiivsed oskused.
Uuringus mängisid teadlased lastega äraarvamismängu, kirjutab babble.com. Lapsed pidid häälitsuse järgi ära arvama, milline loom nende selja taga on. Peale teist katset pidi teadlane korraks toast välja minema ja palus lapsel mitte seljataha piiluda. Mitte üldsegi üllatluslikult lapsed seda siiski tegid. Tagasi tulles küsitles teadlane last, ega ta ei piilunud? 2-aastaste seas valetas 25% lastest ja väitis, et ei piilund. 3-aastaste seas oli see 50% ja 4-aastaste ning vanemate seas juba 80%.
Valetamist ei pea ilmtingimata vaatama kui riualikku iseloomuomadust - see on tegelikult seotud kõrgemate kognitiivsete omadustega.
See tundub loobiline. Valetamine on keeruline protsess ja vajab reeglitest arusaamist ( isegi kui sa neid parasjagu murrad); mõistmist, mis teine inimene kuulda tahab ja oskust kiiresti reageerida ja varjamiseks vastuseid leida. Viimane oskus avaldus lastel uuringus enamasti alles hiljem. Kuigi 2-3 aastased oskasid küll valetada, lagunes küsitlemisel see vale üsna kiiresti laiali. Samas pidasid 4-aastased lapsed mitu ringi küsitlust vastu ilma et ennast "üles andnud" oleks.
Kui sellises vanuses valetamine sind muretsema paneb, kinnitame, et see näitab pigem lapse arenenud mõtlemist kui küsitavat moraali. 2-3 aastased ei valeta enamasti pahatahtlikult, nad testivad, kuidas suhtlus toimib.
Selle asemel, et oma lapsega valetamise pärast pragada, kasuta võimalust ja räägi talle tõe rääkimise tähtsusest.
Teadlased toonitavad, et valetamine ei ole nii must-valge. Lapsevanemana sa ei saa lapsele öelda, et mitte kunagi ei tohi valetada ja siis paluda tal naeratada ja "aitähh" öelda kui vanaema kingib talle mänguasja, mida ta endale ei soovinud. Teatud piirini on tõe väänamine vajalik sotsiaalne oskus.
Enamasti on valetamine väikelastel süütu ja juhuslik. Näiteks võivad nad magama minnes kaevata kõhuvalu üle, et teki alla minemist veidi edasi lükata.
Valetamine on selles vanuses loomulik protsess. Selle pärast tasub muretseda ainult siis, kui see ohustab lapse suhteid sõpradega või mõjub vanemate usaldusele halvasti.
Räägi endiselt lapsele, et tõe rääkimine on oluline ja kiida teda aususe eest. Lisaks on tähtis mitte kurjustada, kui laps on midagi halvasti teinud, aga julgeb seda sulle rääkida. Kui sa selles olukorras riidled, ei pruugi ta järgmine kord nii aus olla.
Järgmine kord, kui su väikelaps üritab sind üle kavaldada, räägi talle paari sõnaga aususest ja naerata endale tema varajase talendi pärast.
