Ettevaatust, jonniiga! 8 nippi, kuidas lapse jonniga paremini toime tulla

Ettevaatust, jonniiga! 8 nippi, kuidas lapse jonniga paremini toime tulla

12. Jun 16:32 Emmede Klubi Emmede Klubi

Vähem või rohkem, aga kõik väikesed lapsed jonnivad. Püüe ennast kehtestada, sealhulgas ka jonnimine, on täiesti normaalne osa lapse arengust. Kuna jonni pole võimalik täielikult vältida, tuleb see peamiselt lihtsalt üle elada.

Innove Rajaleidja jagab kaheksat head nippi, mis aitavad peredel jonniea paremini üle elada!

„Tere hommikust“ nipp

Tõuse pool tundi varem. Nii jääb sulle veidi aega iseenda jaoks, rahulikult kohvi joomiseks, ja saad järgneva "tohuvabohuga" paremini hakkama.

Ka laps vajab rõõmustavaid hommikurituaale, et päeva heatujulisena alustada. Sinna võiks kuuluda veidi kallistamist, mõni kindel ühine laul või jupike muinasjuttu. 

Kui vanem ega laps ei satu silmi avades kohe kohustuste keerisesse, läheb hommik ladusamalt. 

Riidesse panemise nipp

Väldi olukordi, kus laps peab ise paljude asjade, näiteks paljude riiete vahel valima. Ütle lihtsalt: „Täna paneme punased püksid, sest need on soojemad.“ Kui aga laps on arenguetapis, kus just ise valimine on talle oluline, siis anna konkreetne valik: 
„Kas sa tahaksid panna punased või sinised püksid?“ Piiratud tekitab lapsele tunde, et ta saab ise otsustada, kuid hoiab kokku aega.

„Head isu“ nipp

Kohe, kui laps selleks soovi avaldab, luba tal ise süüa. Isegi, kui lusikas iga kord õigesse kohta ei jõua. 

Paljud lapsed tahavad söögiasjades selgust. Kui lapsele ei sobi segatud pajaroad ja salatid, siis paku talle toidu koostisosi taldrikul eraldi. See teeb söögiajad kergemaks. 

Põhjenda rahulikult, miks sa tahaksid ja pead oluliseks, et laps sööb, kuid ära sunni last taldrikut tühjaks sööma. Söömine peaks olema positiivne elamus. 

Kui laps üldse midagi süüa ei taha, korista tema nõud midagi ütlemata laualt. Kõige paremini rahustab jonnakat sööjat, kui tema keeldumisest mitte välja teha. Ära
paku talle ka muud toitu. Ära muretse, laps ei jää nälga!

Kiida tublit sööjat!

„Kohe-hakkame-minema“ nipp

Vähene ajataju on sage jonni põhjus. Laps elab siin ja praegu, „varsti“ või „kohe“ on tema jaoks ebamäärased. Jonniealine laps pole suuteline kaua ootama. Seepärast tuleb talle kõike piltlikult seletada. Näiteks: „Kui ma saan poti ja panni pestud, siis hakkame minema.“

Arvesta ka sellega, et täiskasvanu on see, kellel on kellaajalised kokkulepped ja kohustused. Seega peaks täiskasvanu olema ka see, kes planeerib asjad nii, et lapsel on võimalik rahulikult, mitte järsult ühelt tegevuselt teisele üle liikuda.

„Head-und“ nipp

Väsimus muudab meid ärrituvaks ja närviliseks. Üleväsinud laps ei taha kohe voodisse minna, sest ta peab päeva jooksul kogetud elamused enne läbi töötama. Arvesta sellega. Räägi, mida sina päeva jooksul tegid, ja julgusta teda oma päevast rääkima. Looge oma magamamineku rituaal.

Punktist A punkti B minemise nipp

Vestle lapsega, kui te koos kuhugi lähete, räägi endast ja oma mõtetest, lase lapsel ka sõna sekka öelda. Lapsega selliselt vesteldes annad talle mõista, et arvestad temaga.

Poeskäigunipp

Enne minekut koosta lapsega ostunimekiri. Arutage läbi, mida te osta kavatsete ja mida laps soovib. Tehke kokkulepped. Poes räägi lapsega kindla häälega ja paku talle „ostunõuniku“ rolli: „Kumba moosi me võtame?“ või „Too palun sealt riiulilt leiba.“ 

Kui lapsel on tegemist, on tal vähem aega ahvatlevaid asju märgata ning laps tunneb end võrdväärse kaaslasena. 

Tunne-oma-last nipp

Jonni soodustab väsimus, saamatus, vähene tähelepanu, pikad ooteajad, piirangud. Mis lapsele kõige ärritavamalt mõjub, on erinev. Märka ja tunne oma last, siis saad just tema puhul jonni soodustavaid tegureid vältida või nende tegurite esinemisel jonnihooks vaimselt valmis olla. 

 

Millised nipid on teie peres jonni üleelamisel kasuks tulnud?
 

krinev krinev 30. Jun 10:24

Meil aitab tihti jonni vältida 5-minuti nipp ehk enne mingi tegevuse lõpetamist või alustamist hoiatan last ette. "5 minuti pärast hakkame sööma" või "5 minuti pärast läheme tuppa". Ja siis hakkan tagurpidi minuteid allapoole lugema. Niimoodi oskab laps arvestada, et mingi tegevus saab läbi ja ta on selleks valmis.
Ajaarvamine võib muideks olla täitsa suvaline, kui vaja, siis on pikemad minutid ja kui vaja, siis lühemad, laps nagunii ju kella ei tunne 😛