Alates kolmandast eluaastast on lapse tahe asju ise teha väga märkimisväärne. Vanemad saavad tema tahet toetada ja teda õiges suunas arendada.
Riietumine.
Riietumisel peaksid vanemad meeles pidama, et laps ei ole nukk, et nad talle ise riideid valiks ja teda riietaks.
Juba 2-aastane laps võiks osata ise riideid seljast ära saada - vanemate abiga, loomulikult. Vanemad võiksid seda protsessi toetada just nii palju kui on vaja. Näiteks aidata tal kand läbi püksisääre.
Siiski on soovitatav teha protsessi lapsele lihtsamaks ja valida talle riided, mida on lihtsam selga panna ja ära võtta. Näiteks osta suure kaelusega pluuse ja kleite; riided, millel on nööpide asemel lukud või krõps-kinnitused.
Kui sa lased lapsel riideid valida, ära anna talle liiga palju variante. Kaks võimalikku valikuvarianti on väikelapsele piisav.
Ära arva, et nii väikesel lapsel ei ole oma maitsemeelt.
Aksepteeri last, kui ta ei soovi just neid konkreetseid pükse ja kampsunit selga panna. Aksepteeri ka tema lemmikriideid, kuigi sa võid tunda, et su lapse maitsemeel on täiesti arusaamatu.
Lemmik riietusese annab lapsele turvatunde - see on tükk kodu, mille ta välismaailma kaasa võtab.
Paljudele lastele meeldib oma nukku või kaisukaru riietada. Samuti aitab see neil selgeks saada, kuhu ja kuidas riided selga käivad.Aseta riided põrandale selles järjekorras, mis moodi nad selga lähevad.
Kuigi sulle võib tunduda, et lapsel kulub enda riidesse saamisele terve igavik, ära kiirusta teda tagant. See on tema jaoks huvitav, aga kui seda liigselt tagant sundida, muutub see talle koormavaks.
Ostupalavik.
Ära imesta kui su kallis laps kukub poes nutma ja nõudma, et tema tahab šokolaadi.
See pole küll meeldiv, aga see on täiesti normaalne. 1-2,5 aastased lapsed võivad osutada tugevat vastuhakku.
Sellel ajal peavad vanemad lihtsalt närvi külmana hoidma ja rahu säilitama. Eriti juhul, kui lapse "vulkaanipurse" leiab aset avalikus kohas.
Püüa rahulikuks jääda! Lapse peale närvi minemine ainult halvendaks olukorda.
Pea meeles, et jonn on lapse arengus täiesti normaalne etapp. Kui laps osutab avalikus kohas vastuhakku, on kõige parem ta sealt lihtsalt sõnagi lausumata ära viia.
Et selliseid olukordi vältida, võib ka last ostlemisse kaasata. Las laps võtab oma väikese poekorvi või kotikese poodi kaasa, kuhu tal on võimalik endale tähtsad ostud panna - näiteks pakk jogurtit või õunad. Tal võib lasta kassas ka enda asjade eest ise maksta. See on talle väga põnev!
Uskuge mind, ka kassapidajatel on selles mängus hea meel osaleda.
Parimad mänguasjad.
Lapsel ei ole vaja mängimiseks hunnikus mänguasju. On palju asju, mis ei maksa üldse palju, aga millega on lastel väga tore mängida. Lastele meeldivad ka "suurte inimeste asjad" väga. Väga populaarsed esemed on toolid, potid, supikulbid, puust lusikad või visplid. Samuti pakendid ja karbid, plastpudelid, purgid ja puuoksad.
Need ergutavad lapse kujutlutlusvõimet.
Muidugi, valides, milliseid esemeid lapsele anda, tuleb esmajoones mõelda tema ohutusele.
Lastele tuleb ka ohutunnet õpetada. Näiteks võib lapsele käsitsemiseks plastiknoa anda( järelvalve all), et ta õpiks nuga käsitsema, sest seda on elus siiski vaja, Näiteks võib lasta lapsel lasta leiba lõigata noaga, mis on nüri ja mille ots on ümar. Sellisel viisil arendab laps oskust noaga ümber käimisel ja hiljem võib talle juba järelvalve all tervama noa usaldada. Lapsele tuleb loomulikult selgitada, et teravate esemetega tuleb ettevaatlikult ümber käia!
Väike abiline.
Umbes 3-aastastele lastele võiks anda võimaluse midagi täiesti iseseisvalt teha. Lase lapsel näiteks lauda katta või pärast sööki kööki koristada. Anna talle väike ämber ja lapike ja laske tal lauda pühkida.
Isegi kui tema tehtud töö ei ole täiuslik, toob see talle tohutult rõõmu. Ta on väga uhke, et on nii "suure" ülesandega hakkama saanud.
Lastel võiks lasta ka ise oma hommikusööki valmistada. Aseta lauale kõik, mida tal on vaja võileiva tegemiseks, või jogurt ja karp hommikuhelvestega.
Korra hoidmine.
Koristamisest võiks ilmselt iga ema romaani kirjutada. Kas laps sätib peale mängimist oma mänguasjad kõik korralikult oma kohtadele tagasi?
Selge see, et sundimisele järgnevad pisarad ja vastuhakk ja koristamisest ei tule suurt midagi välja.
Seega peab ema kaval olema ja üritama see tüütu kohustus huvitavaks teha.
Leiuta midagi põnevat, nagu koristusvõistlus või otsimismäng. Mängu eesmärk võiks olla näiteks: Kes leiab ja paneb ära kõige rohkem mänguasju!
Kõik nukud tuleks panna riiulisse, aga autod garaaži või teisele riiulile.
Lapse poolt ehitatud majad või lossid võivad toas püsti seista näiteks ühe päeva, enne kui selle kokku peaks koristama.
Lapsetoa koristamine on lapsele siis lõbus, kui ta saab ise otsustada milline asi kus käib.
Selles vanuses sorteerivad lapsed enamasti mänguasju koos täiskasvanuga.
Loodetavasti märkavad nad ühel päeval ise, et võiks mängutuppa korra luua!
Milliseid asju on teie laps(ed) ise tegema õppinud?
Emmede Klubi
