Delfi Naisteka lugejate küsimustele vastas logopeed Liina Velner. Kuna vastused on pikad, ei pane me kõiki küsimusi ja vastuseid ühte artiklisse, vaid toome need teieni jupikaupa. NB! Vastused küsimustele on teoreetilise iseloomuga. Täpse hinnangu iga kliendi kõne- ja suhtlemise kvaliteedi kohta saab anda siiski last ja tema vanemat ja lapse-täiskasvanu omavahelist suhtlemist nähes ja kuuldes.
Kui palju peab oskama rääkida kolmeastane? Ning kas neil on kohustus öelda “r” tähte?
Huvitab samutipeaaegu kolmeaastase kõneoskus. Paar kuud tagasi ei rääkinud peaaegu üldse, kuigi tegemist väga suhtleva lapsega. Praegu laieneb sõnavara hoogsalt, kasutab üksiksõnu ja paari-kolmesõnalisi lauseid ja ka grammatiliselt on jutt õige. Tähed tunduvad paigas olevat, R kindlasti.
Kolmeaastane peab suutma kõne abil igapäevaolukordades suhelda. Ta algatab ise dialoogi küsides, paludes midagi (kes? mis? jne küsimused). Laps peab suutma ühendada kolme sõna lauseks. Kolmeaastane laps räägib sellest,mida ise vahetult tajub (näeb, kuuleb, katsub). Suhtlemisel eelistab eakaaslasele täiskasvanut. Kasutab sõna “mina“ (mina joon). Laps peaks mõistma kaheosalisi suulisi korraldusi (pane nukk voodisse ja tass lauale). Meeldib vaadata eakohaseid raamatuid ja kuulata, kui Te jutustate talle piltidel kujutatut.
Kolmeaastane laps valdab kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi (tule siia) ja kindla kõneviisi oleviku ja lihtmineviku vorme (olen, olin), samuti ma- ja da- tegevusnime (hakkame sööma, tahan vaadata). Grammatilised vormid ühilduvad arvus ja ajas nimi- ja omadussõnaga ja nimi- ja tegusõnaga (uued papud, kassid söövad). Kõnest arusaamisel toetub laps veel situatsioonile.
Kolmeaastase hääldus peab olema võõrale inimesele arusaadav, sõnade silbistruktuur ja välde peab olema paigas. Pikemaid ja keerukamaid sõnu võib lihtsustada. Laps ei pea oskama õigesti hääldada r, s, k, õ, ühäälikuid (ja sõnu, kus nende häälikute konsonantühendid on sees), kuid peab siiski tajuma erinevust sõnades, mis erinevad ühehääliku poolest (kass-tass).
Kolmeaastase aktiivse sõnavara maht varieerub 300 — 1000 sõna vahel. Sõnavaras on nimisõnad, mis väljendavad tajutavaid objekte, tegusõnad, mis väljendavad tegevusi, millega on laps ise kokku puutunud, omadussõnu, mis tähistavad värvust, suurust (suur, väike) jt hästi tajutavaid omadusi (soe, külm). Laps kasutab ka ruumi suhteid väljendavaid sõnu (all, peal, sees, taga) ja üldmõisteid (mänguasjad, loomad). Rohkem lapse kõne arengu kohta saab lugeda näiteks siit:http://www.puigala.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=90&Itemid=50,lisaks ka materjalid kõne arengu hindamiseks ja toetamiseks Eesti Logopeedide Ühingu kodulehelt:http://www.elu.ee/index.php?go=news_detail&news_id=43.Raamatutest soovitan lugeda „Lapse kõne arendamine“http://www.elu.ee/index.php?picfile=279.
