Tallinna Lastehaigla pediaatri Lagle Suuroru sõnul oli möödunud 2016. aasta suvi Eesti lastele õnnetusterohke - kolme kuu jooksul lebas lastehaigla palatites kukkudes saadud vigastuste tõttu 363 last ja üle 6000 käis vigastusi tohterdamas ambulatoorselt, kirjutab Pealinn. Vaid paar nädalat tagasi toodi lastehaiglasse kaheksandalt korruselt alla kukkunud laps, kelle raske trauma tähendab mitmeid operatsioone.
"Kõige ohtlikum koht alla viieaastastele väikelastele on kodu," nentis Suurorg Pealinnas. "Hiljutine Euroopas läbi viidud uuring näitas, et enamiku õnnetusjuhtumite puhul oli laps kas vanemate käeulatuses, kuulde- või nägemiskauguses. On juhtunud ka nii, et laps on toolilt või taburetilt kukkudes käeluu murdnud, kui vanem vaid korraks selja pööras."
Suuroru sõnul peavad väikelastega juhtunud õnnetuste eest vastutama vanemad. Laste vigastuste vältimine ei tohiks olla võimatu ülesanne. "Vaadake üle lapse kõrguselt köögid, vannitoad, rõdud! Kas seal on kõik ohutu? Kas näiteks ohtlikud kemikaalid on kõrgel riiulil ja mitte kraanikausi all kapis? Kas rõdudele pole jäetud kaste-laudu, mille otsa end upitada?"
Suurorg märgib, et laps hakkab ise ohtudest aru saama viieaastaselt. Alla neljaaastasele lapsele selgitustest ei piisa - lapsevanem peab ise kohal olema ja ohutuse tagama.
Kukkumistrauma mõju võib ulatuda aastakümnete taha. "Väikelast hoitakse 24 tundi jälgimisel ja vaadatakse, kuidas ta end tunneb. Aga koju saabudes lapse tervist enam ei jälgita, ja kui laps suureks kasvab, siis vanemad tihtilugu isegi ei mäleta seda juhtumit. Kooli ajal aga võib lapsel tekkida väsimus, õppimisraskused ja rahutus," räägib Suurorg. "Praegu seostatakse neid sümptomeid sageli vaimse tervise häiretega, kuid need tundemärgid võivad olla ka aastate eest saadud kukkumistrauma tagajärg."
Loe tervet artiklit ajalehes Pealinn.
