Viha, nagu välk selgest taevast- see ei ole ebatavaline. Laps nuuksub ja viriseb ja lõpuks röögib - seda selle pärast, et Sa murdsid ta kõrreotsa kõrveraks. Eriti palju on sellised vihahood levinud 1-3 aastaste seas. Ära arva, et Sul on kodus nüüd väike türann - see on lihtsalt vanuseline eripära, nad ei tee seda, et täiskasvanuid manipuleerida. See on tema viis oma tundeid väljendada.
Nõu annab psühholoog Diana Zande.
Kuidas vihaga toime tulla
Ema, võta rahulikult!
Viha võib olla ebameeldiv vaadata. Laps võib karjuda, lüüa, vihasena maha viskuda, oma mänguasju loopida, vehelda ja isegi oma hinge kinni hoida. Sellises olukorras reageerib ta Sinu närvilisusele veelgi negatiivsemalt. Kõige parem on lihtsalt rahulikult lapse juures olla, võimaldades tal ennast välja elada. Kui Sa lähed toast ära, on tal tunne, et Sa jätsid ta üksi. Ka tal endal on sel hetkel raske ja on parem, kui ta teab, et Sa oled tema lähedal. Sa võid proovida last kaissu võtta ja kallistada, kui see lapsele meeldib. Iga laps tahab erinevat lähenemist ja katsetades Sa näed, mis just talle sobib. Seni on parim, kui Sa oled lihtsalt seal, tema jaoks olemas. Ja ära unusta, et Sina oled siin täiskasvanu!
Ükskõik, kui kaua laps ka vihane ei ole, ära anna talle järele ja lepi tema nõudmistega. Kindlasti on see ahvatlev, sest selle peale rahuneks laps kohe maha. Ära muretse selle pärast, mida ümberringi inimesed mõelda võiks. Teised lapsevanemad mõistavad Sind. Kui Sa lapsele järgi annad, mõistab ta, et hüsteeria abil saab ta seda, mida ta tahab.
Lisaks on ka laps ise hirmul, sest ta ei suuda ennast kontrollida. Ta vajab kõige rohkem tunnet, et Sina kontrollid olukorda. Kui laps tabab oma loopimise ja vehkimisega teisi inimesi, lemmikloomi või loobib asju ja karjub, vii ta turvalisemasse kohta, näiteks enda tuppa. Selgita talle, et ta peab nüüd seetõttu oma toas olema ja Sa jääd temaga, kuni ta maha rahuneb, andes talle mõista, et te olete seal, kuni ta maha rahuneb. Kui te olete avalikus kohas, lahkuge kõrvalisemasse kohta.
Aruta peale hüsteeriat lapsega olukorda
Kui laps on rahunenud, kallista teda ja räägi temaga, mis juhtus. Ütle talle, et ta oli vihane, sest ei suutnud oma tundeid sõnadega väljendada. Ütle talle, et ta oli vihane, sest näiteks toit ei olnud nii maitsev, kui ta tahtis. Ta peab õppima tundeid sõnadesse panema ja mõistma, et see on parem lahendus kui hüsteeritsemine. Naerata ja ütle: " Mul on kahju, et Sa seda ei osanud. Nüüd, kui Sa enam ei karju, oskan ma Sind paremini aidata." Vältige olukordi, mis tekitavad lapses viha.
Tuleks proovida aru saada, millised situatsioonid tekitavad tõsiseid reaktsioone. Kui ta saab vihaseks, sest ta on näljane, võta kaasa midagi, mida ta saaks näksida. Igal juhul võitlevad lapsed oma iseseisvuse eest ja nii palju, kui võimalik, tuleks lasta lapsel valida. Kuidas Sulle endale rohkem meeldiks, kas see, kui keegi ütleks:"Kumba Sa rohkem tahad- maisi või porgandit?", või: "Söö oma mais ära!"
Kui laps saab valida, tunneb ta, et kontrollib olukorda.
Jälgi, et Sa ei ütle talle liiga tihti "Ei". Kui Sa ütled seda liiga sageli, on lapsel veel rohkem põhjust oma iseseisvust kaitsta. Ärge vaielge pisiasjade pärast.
Jälgi stressi märke
Igapäevased vihahood on 1-3 aastastel lastel normaalne nähtus. Tuleb aru saada, ega ei ole mingit muud põhjust, miks laps võib hüsteeriline olla. Võib-olla on teie peres on toimumas mingi tähtis sündmus või oled Sa viimasel ajal väga muude tegevustega hõivatud olnud? Sul on lähedastega muresid? Kõik see võib lapsel jonnihoogusid ja hüsteeriat põhjustada. Kui Su laps on vanem, kui 30 kuud ja ta tekitab endiselt igapäevaselt stseene, konsulteeri arstiga. Kui laps on noorem, kuid hüsteeriahood tabavad teda rohkem kui 3-4 korda päevas, ta keeldub riietumast ja mänguasju koristamast, võiks ka spetsialistiga ühendust võtta. Arst aitab välja selgitada, kas lapsel on füüsiliselt või vaimselt tegemist mingisuguse probleemiga. Ja kindlasti oskab ta Sulle ka nõu anda.
Emmede Klubi
