Tihe juhuslik näksimine põhisöögikordade vahel mõjub lapse tervisele kehvasti, rikkudes hambaid, põhjustades ülekaalu, vitamiinide ja mineraalainete puudust ning teisigi tervisehädasid, selgitab Emmede Klubis toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent dr Mai Maser.
Imiku- ja väikelapseiga on kõige tundlikumad perioodid inimese arengus. Just selles vanuses pannakse alus inimese tervele järgnevale elule, kuid just selles vanuses ei saa inimene ise enda eest hea seista. See töö jääb lapsevanemate kanda. Üks, mis imiku- ja väikelapseeast välja kujunevad, on lapse toitumisharjumused edasiseks elusks. Et tuleviku toitumisharjumused kujuneksid eluterved, on väga tähtis, et:
- Beebi ja väikelapse toit peab olema mitmekülgne. Tutvustada tuleb uusi toitusid, mitte jääda paari lapse lemmiku juurde pidama.
- Valida tuleb lapsele sobiv kogus, mis on väikelapse puhul enamasti umbes veerand täiskasvanu portsjonist.
- Last ei tohi magustoitudega premeerida.
- Söögikorrad ja vahepalad peavad olema regulaarsed. Põhilised toidukorrad on kogu perel hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, milleks vähemalt ühel toidukorral peaks olema soe söök. Toidukordi ei tohi kokku lükata ega ära jätta. Lisanduvad 1-2 oodet ehk vahepala. Neid võib ära jätta või lisada, olenevalt näljatundele ja energiakulule antud päeval.
Söögikordade regulaarsus on tähtis, sest:
- Juhusliku sagedase näksimise suurim pahe on see, et rikume lapse isu tervislike põhitoidukordade ajaks ning lapse toidulaud muutub ühekülgseks, tekib vitamiinide ja mineraalainete puudus.
- See omakorda loob aluse mitmete haiguste tekkeks hilisemas eas.
- Kuna näksitakse enamasti magusat, on see ka potentsiaalne kaariese tekitamise risk.
- Lisaks on lapsed kes vähe liiguvad ohustatud ülekaalu tekkimisest.
- Seedesüsteem töötab rütmiliste aktivatsiooniperioodidega iga 3,5 kuni 4 tunni tagant, millistel aegadel on seedimine kõige tõhusam. See aitab valida ka põhitoidukordade ja vahepalade söögiaegade regulaarsust.
- Vahepala söömine kindlatel kellaaegadel loob vaimse valmisoleku tervisliku vahepala söömiseks, reguleerib isu ja väldib toidauga liialdamist.
- Iga söömisega kaasneb hammastele happerünnak, mis soodustab kaariese teket. Söögiaegade vahel sülg puhastab hambaid, kuid kui laps näksib pidevalt, on ka happerünnak pidev ning taastumisaeg olematu. Eriti hea harjumuse kujundamine on lasta lapsel pärast söömist suud loputada.
- Kaootiline näksimine ja ebatervislikud vahepalad kipuvad lapse toidulaual kanda kinnitama siis, kui vahepalad ei ole ette planeeritud. Seega planeeri ette vahepalad igaks päevaks, varu koju juurvilju, salateid, rukkileiba, tervislikku võileivamaterjali, värskeid ja kuivatatud puuvilju, muna jms.
- Planeerides vahepalade sortimenti saab kindlustada lapse toidulaua mitmekülgsust ning ahvatleda last sööma ka vähemarmastatud toitu, nagu juurviljad ja salatid või tavaline rukkijahust leib. Väikelastele sobivad vahepalaks ka piim või väikelaste piimasegu.
- Harva võib valida vahepalaks ka vahvleid, küpsiseid või muid kergelt magusaid näkse, kuid need võiksid lapseni jõuda ainult oote ajal, mitte seista toidulaual näksimiseks terve päeva.
- Ka mahla ja muud magusat jooki tuleb pakkuda vaid vahepalana või vahepala kõrvale, kuid mitte jätta lapsele mahlatassi kätte kaootiliselt joomiseks terve päeva jooksul. Lisaks hammaste kahjustamisele ja ülekaalu tekitamisele rikub kaloririkas jook (sh ka piim!) lapse isu põhitoidukordade ajaks.
- Jälgige, et laps istuks ka vahepala söömise ajal laua taga, tooli peal või söögitoolis. Ärge lubage söömise ajal ringi käia.
- Parim, mida oma lapsele anda saate, on isiklik eeskuju!
Kas Sinu pere juba järgib dr Mai Maseri soovitusi?
