Lapsele laua ja tooli ostmisele saame hakata mõtlema, kui ta on õppinud kõndima. See on ka aeg, kui laps hakkab maailma aktiivsemalt tunnetama ja tal tekib vajadus koha järgi, kus mängida. Soovitusi, kuidas valida esimest lauda ja tooli, annab lastearst Irēna Putniņa.
Luba oma lapsel valida
Laua ja tooli valimisel tuleks jälgida lapse arengut ja olla teadlik sellest, mida laps tahab. On lapsi, kes tahavad enamike tegevuste ajaks lauataha istuda, aga on ka lapsi, kes ei vaja seda üldse ja neil on mugavam põrandal tegutseda.
Eksperdid räägivad, et ajal, mil laps õpib kirjutama, on oluline, et laua taga oleks õige istumisasend, et selg terveks jääks. Samuti tuleb olla tähelepanelik, et laud ei oleks lapsele liiga suur või väike ja asend oleks õige.
Et valida sobivaim laud ja tool oma lapsele, on soovitatav ka teda ennast sellesse kaasata, et näha, kas valik on õige ja vastab lapse vajadustele.
Kui laps ei tunne ennast toolil mugavalt on see ohtlik - näiteks, kui ta jalad ei ulata põrandani.
Laps peab toolil istudes olema teadlik, et ta sellelt ka ise maha saab. Ka tal endal on uhke tunne, kui emme-issi ei pea teda aitama ja ta sinn täitsa ise saab.
Seega, kui vanemad leiavad, et selleks ostuks on õige aeg, tuleks koos lapsega poodi minna ja erinevaid toole-laudu proovida. Kogu protsess läheb sujuvamalt, kui vanemad juba eelnevalt uurivad pakkumisi erinevates poodides, et saaksite vabal hetkel minna ja parima valiku teha.
Näpunäited, kuidas tooli ja lauda valida:
- Laud peaks lapsele stabiilne tunduma
- Lapse jalad ulatuvad maha.
- Laps peab ennast kindlalt tundma, et ta ei kuku.
- Tool peaks olema stabiilne, et laps ei saaks sellega ümber kukkuda.
- Laud peaks olema piisavalt suur, et selle taga oleks võimalik istuda, joonistada, kirjutada jne ja laps oleks selle taga sirge seljaga.
- Samuti on võimalik valida ka reguleeritavat tooli, mis kasvab koos lapsega. See tool, mis sobib 2-aastasele, ei sobi enam 6-aastasele.
Igal asjal on oma koht
Vannituba on pesemiseks, magamistuba on magamiseks, köögis süüakse - igal asjal on oma koht ja sama peaks kehtima ka lapse laua kohta. Kui peres on mitu last, kasutatakse lauda ilmselt õppimiseks, meelelahutuseks, mängimiseks ja söömiseks, aga kui teil on võimalik, võiks terve pere koos korralikult laua taga süüa - see võiks olla nagu rituaal - televiisor on välja lülitatud ja pere suhtleb üksteisega, mitte ei vaata sinist ekraani.
Lapse rahulik elu põhineb rituaalidel ja kui talle on õpetatud, et terve pere istub söögilaua taga, ei tule kunagi ette olukorda, et laps jookseb mööda korterit ja ema tema järel, samal ajal last sööta proovides. See väldib liigset kiirustamist ja närvikulu.
Umbes 8-kuune laps võiks mõista, et kui lõuna on valmis, süüakse koos laua taga. Kui sellist korda ei ole, võivad vanemad 2-aastase lapse puhul imestada, miks ta normaalselt ei söö ja ainult leiba närib.
Seetõttu on oluline, et lastele, kellele on varakult õpetatud, et söögiaeg ja mänguaeg on eraldi, tehakse selgeks, et tema oma laua taga võib ta teha, mida tema soovib - see on tema maailm ja kuulub talle.
Igaüks vajab oma nurka - vaikset väikest kohta. 2.5-aastane on juba võimeline lauda lapiga koristama ja seal korda säilitama. Sel juhul harjub laps, et on olemas üks koht kodus, mida vanemad ei puuduta ja ta mõistab, et kõiki üksteise asju ei tohi puudutada.
Tõenäoliselt annab laps ise Sulle märku, millal ta on laua ja tooli jaoks valmis ja soovib seda oma tuppa. Meie peame teda lihtsalt jälgima ja tema soovid täitma!
Kristine Damškalne, www.maminuklubs.lv
